Kuigi ametlikku jõulupreemiat ei maksta üheski küsitletud riigiasutuses, saavad neist suuremas osas töötajad siiski ühel või teisel kujul aasta lõpus tulemustasu. Jõulupreemiast erineb tulemustasu asutuste juhtide sõnul selle poolest, et kõik töötajad ei saa ühesugust summat, kirjutab Postimees.

Mõni saab kuupalga, mõni osalise kuupalga, ja on ka selliseid, kes preemiat ei saagi.

“Meie oma töötajatele ühtsetel alustel jõulupreemiat ei maksa,” ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Annika Loigu. “Meil on motivatsioonisüsteem, laustasustamist me ei poolda.”

Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste ütles, et kuna ministeeriumil on raha hirmus vähe, ei saa majas mitte keegi mitte kunagi mitte ühtegi preemiat. Keskkonnaministeeriumis aastalõpupreemiat ei ole, samuti majandus- ja kultuuriministeeriumis, maksuametis ning Tallinna ja Tartu linnavalitsuses.

Üks väheseid riigiasutusi, mis aastalõpupreemiat maksab, on kaitseministeerium. Kaitseminister Jaak Jõerüüt määras igale töötajale, ligi 150 inimesele, lisatasu 5000 krooni, jättes rahasaajate seast välja iseenda. Avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko sõnul on kaitseministeeriumis aastalõpupreemiat makstud järjepidevalt.

Paljudes asutustes toimib aga süsteem, kus igale inimesele määratakse kord või kaks aastas tulemusvestlusel kindlad tööülesanded ja eesmärgid. Kui töötaja neid hästi täidab, saab ta preemiat. Tihti langevad tööaastast kokkuvõtete tegemised oktoobrisse ja novembrisse ning nii saavad inimesed enne aasta lõppu siiski preemiat, kuigi seda otseselt jõulupreemiaks ei nimetata.