Kui 2018. aastal oli ametnike keskmine palk 1711 eurot, siis eelmisel aastal 1848 eurot. Seejuures on ametnike palga suhe keskmisse palka on 1,31 mis on sama kui aasta varem.

Riigiametnike keskmine palk kasvas eelmisel aastal 8,6% 1877 euroni ning riigiametnike palga suhe keskmisse palka oli eelmisel aastal 1,33 , mis on tunamulluse 1,32-ga võrreldes kasvanud.

Kohaliku omavalitsuse ametnike keskmine palk kasvas eelmisel aastal 5,3% 1692 euroni. Suhe keskmisse palka oli seal 1,20 mis on tunamulluse 1,23-ga võrreldes vähenenud.

Aastaraamatus tõdetakse, et riigiametnike palgakasv aastaga kiirenes, samal ajal kui kohaliku omavalitsuse ametnike palgakasv aeglustus. See on erinev muster viimasest paarist aastast, kus just kohaliku omavalitsuse ametnike palgakasv on olnud kiirem ja ületanud ka üldise palgaturu palgakasvu.

Aastaraamatus tõdetakse, et ametnike keskmine palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem, mille üks põhjus on ka see, et ametnike hulgas on kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem. Kui Eestis on kõrgharidusega töötajaid 42%, siis ametnike hulgas juba oluliselt rohkem ehk 66%. Kuna kõrgharidusega töötajate palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem, siis väljendub see ka ametnike palgatasemes.

Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 2019. aastal 1 599 eurot ja see kasvas aastaga 9,8%.Riigi ametiasutuste keskmisest oluliselt kõrgem on keskmine kuupõhipalk ministeeriumides (2157 eurot) ning põhiseaduslikes institutsioonides ja riigikantseleis (2090 eurot). Ülejäänud valitsusasutustes17 ning siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes on keskmine kuu põhipalk eelnimetatud asutuste gruppidest neljandiku võrra madalam (vastavalt 1546 eurot ja 1507 eurot).

Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuukogupalk oli 2019. aastal 1 742 eurot ja see kasvas aastaga 8,3%, olles Eesti keskmise brutokuupalgakasvust (7,4%) 0,9 protsendipunkti kiirem. Eelneval kolmel aastal onriigi ametiasutute palgakasv olnud tagasihoidlikum kui Eesti keskmisebrutokuupalga kasv.