Riigiasutuste aastalõpu osturalli

Nagu eelnevatelgi aastatel ootavad arvutite ja kontoritarvete müüjad ka tänavu riigiasutuste aasta lõpu eelset osturallit, sest enamik riigiasutusi pole suutnud raha proportsionaalselt kulutada ning on tekkinud suured ülejäägid, kirjutab Äripäev.

Ette nähtud raha kulutavad aga riigiasutused üldjuhul ära, sest vastasel juhul peavad nad raha riigikassase tagasi kandma. Raha “säästmiseks” aga riigiasutustel motiivi pole, sest kui ühel aastal märkimisväärne osa ette nähtud rahast kulutamata jääb, võidakse edaspidi eelarvet vähendada. Järgmisesse aastasse kanduvad vaid need kulutamata summad, mis on ette nähtud investeeringuteks.

“Massiliselt praegu riigiasutused veel ostmas pole, aga järgmisel ja ülejärgmisel nädalal läheb ilmselt suurem ostmine lahti,” ütles ASi Helvar Merca müügisekretär Signe Naissaar. “Põhilised müügipäevad on 27. ja 28. detsember ning see on igal aastal nii olnud.”

Naissaare sõnul ostavad riigiasutused peamiselt paberit ja kontoritehnikat. “Osa neist polegi huvitatud kohe kauba kättesaamisest, peaasi, et saaks arve veel selle aasta sisse,” lisas ta.

Ka OÜ Büroomix kaupluse juhataja Marju Käärmann sõnas, et riigiasutuste nn tulekuga aasta lõpus on arvestatud. “See on alati niimoodi olnud, et nad tulevad aasta lõpus rohkem kaupa küsima,” ütles Käärmann.

Majandamiskuludeks ettenähtud rahast on ministeeriumitel koos allasutustega praeguseks kulutatud umbes 85 protsenti. Kõige “parem” rahakulutaja on kultuuriministeerium, kellel oli reedese seisuga eelarvest täidetud 94 protsenti ja kõige “kehvem” sotsiaalministeerium, kellel oli ära kulutatud 75 protsenti terveks aastaks ette nähtud rahast.

Majanduskuludeks loetakse kantseleikulud, kinnistute ja ruumide haldamiskulud, rendikulud, inventar, ameti- ja eririietus, sõidukite ülalpidamiskulud, lähetused, kulud üritustele ning nn muud kulud. Muude kulude alla kuuluvad näiteks personali koolituse raha, kulud õigusloomeks, asutuse esindamiseks, riigi esindamiseks kohtumenetluses jne.