Riigid võistlevad laevade oma lipu alla meelitamises: iga uus laev võiks riigieelarvesse tuua 240 000 eurot aastas

 (11)
Eesti lipp
Eesti lipp Foto: Ago Tammik

Uue laeva tulek Eesti lipu alla võib tuua riigieelarvesse maksutulu 45 000 - 240 000 eurot aastas, kirjutavad Arenguseire Keskuse juhtaja Tea Danilov ja uuringukeskuse Centar vanemanalüütik Janno Järve Arenguseire Keskuse blogis.

Laevade oma lipu alla meelitamisest on saanud riikidevaheline võistlus ning suurte mereriikide hulka on tõusnud riike, kel merepiiri polegi. Selle pikka aega kestnud võistluse tulemusena Eesti laevaregistris 2019. aastal 500 ja suurema netomahutavusega kaubalaevu praktiliselt polnud, ka mitte Eesti kapitalile kuuluvaid.

Kui palju raha oleme käest ära andnud? Ühe uue laeva tulek Eesti lipu alla võib tuua kaldasektorist Eesti riigieelarvesse 45 000-240 000 eurot maksutulu. Kui palju täpselt, sõltub sellest, kui huvitatud on laevafirmad meie kaldasektori pakutavatest toodetest ja teenustest.

300 laeva Eesti lipu alla lisaks
Eestis jõustus 2020. aasta keskel reform, mille eesmärk on suurendada Eesti lipu all sõitvate kaubalaevade ning väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda regulaarreise tegevate reisilaevade arvu, tõsta nõudlust laevu teenindavate kaldasektori ettevõtete teenuste järele ning kasvatada seeläbi Eesti majandust ja riigieelarve maksu¬tulu. Eelnõu mõjuanalüüsis nähti ette 300 laeva lisandumist Eesti lipu alla.

Seotud lood:

Selleks vähendati oluliselt meremeeste tööjõumaksude koormust, viidi sisse tonnaažimaksu süsteem ning loodi kahesüsteemne laevapereta prahitud laevade register. Töö veel käib registrite digirakendusega, mis peaksid käivituma 2021. aasta alguses, tehes Eesti registriteenuse kasutajasõbralikuks ning ühildades selle maksude mugava tasumisega.

Kui võrrelda Eesti uut lahendust edukate lipuriikidega nagu Portugal (Madeira) ja Malta, selgub, et kuigi I laevaregistri (Eestis registreeritud juriidiliste isikutele kuuluvad laevad) tasud on konkurentsivõimelised, siis II registri (Eestis tegevuskohta mitteomavatele isikutele kuuluvad laevad) tasud on Malta ja Madeira omadest kõrgemad. Veel olulisemaks erinevuseks on sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu kohustuse säilimine väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda päris meremeestele. Laevaomanikega raporti tarvis tehtud intervjuude põhjal võib öelda, et kui nad oma laevad Madeiralt või Maltalt Eesti lipu alla tooks, oleks nende maksude näol tegemist märkimis¬väärse lisakuluga - kaheteistliikmelise meeskonnaga laeva omaniku jaoks tähendaks see ca. 22 000 euro jagu täiendavaid kulusid aastas.

„Võidujooks põhja" tasude ja maksude veel ulatuslikuma vähendamise näol võib muidugi olla võistlus, mida Eestil polegi mõistlik võita, kui soovime ära hoida maksuauke või ka näiteks mainekahju, mis on seotud reegleid rikkuvate või hämara taustaga omanikele kuuluvate laevade registrisse sattumisega.

Roheliste laevad lipuriik?
Kuigi kõrge kasutajamugavusega digitaalne register saab olla Eesti eeliseks, ei istu ka teised riigid käed rüpes ning sõbralikke digilahendusi juba leidub. Küll aga saaks Eesti üheks konkurentsieeliseks olla residentidele ja e-residentidele kättesaadav digitaalse allkirjastamise ning notariaalse kaugtõestamise teenus, mis võimaldab sõlmida notariaalset tõestamist vajavaid lepinguid ilma füüsiliselt Eestisse kohale tulemata. Sel moel suudaksid lipuriigi pingutused ja e-residentsuse initsiatiiv end vastastikku toetada.

Kaugemale tulevikku vaadates on mõistlik küsida, kuidas saaks Eesti lipuriigina lõigata kasu arengutrendidest ja luua eeliseid, mida senistel tugevatel lipuriikidel veel ei ole. Ehk mitte üksnes joosta järel, vaid minna ees.
Laevajuhtimissüsteemide kasvav automatiseeritus loob võimalusi laevameeskondade vähendamiseks. Eesti laevaregistril tasub olla avatud aruteluks selle üle, millised tehnoloogilised lahendused aitaks laeva juhtida ohutult ka väiksema meeskonna¬liikmete arvuga kui senised seadustes nõutud miinimumkoosseisud. Paari-kolme mehe võrra väiksem meeskond annab aastas oluliselt suuremat kulukokkuhoidu kui väike soodustus registritasudelt.

Rõhuasetus keskkonnasäästlikkusele kasvab nii Euroopas kui maailmas. Kas Eesti kaubamärgiks võiks saada „roheliste laevade lipuriik"? Keskkonnasäästlikele laevadele tehtavaid lisasoodustusi saaks tasakaalustada ja ületadagi tulud, mis tekivad sellest, et laevade keskkonnasõbralikumaks ehitamine toimuks Eesti laevaehituse ja -remondi ettevõtetes. Kui eelnevalt ristasime lipuriiki e-residentsusega, siis sellise eesmärgi realiseerumine nõuaks lipuriigi vallas tehtavate jõupingutuste ühendamist ettevõtlus- ja tööstuspoliitika meetmetega.