Riigieelarve langes 3,3 miljardiga miinusesse
Kulusid tehti esimesel viiel kuul eelarvest 35,6 miljardi krooni ulatuses, mis on 37,9 protsenti planeeritust. 2009. aasta riigieelarve on planeeritud defitsiidis, mistõttu jooksvad kulud ületavad aasta jooksul laekuvaid tulusid.
Mais laekus riigieelarvesse tulusid 6,9 miljardit krooni. Laekunud tuludest moodustasid maksutulud 5,2 miljardit ning mittemaksulised tulud 1,7 miljardit krooni. Viie kuuga laekus 32,3 miljardit krooni ehk 36,6 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta mai lõpu seisuga on sel aastal riigieelarvesse laekunud tulusid 6,6 protsenti vähem.
Maksutulusid on mai lõpuks laekunud eelarvesse 24 miljardit krooni ehk 36,2 protsenti eelarves kavandatust. Mais laekus sellest 5,2 miljardit krooni. Viie kuuga on peaaegu lõppenud füüsilise isiku tulumaksu tagastamised, mis on suuresti mõjutanud seniste maksulaekumiste kogunumbreid. Kokku deklareeriti tagastamisele kuuluvaks tulumaksuks 2,6 miljardit krooni, mis on ca miljard krooni enam kui aasta eest.
Muutused tööturul ja seeläbi ka eratarbimises on jätkuvalt maksutulude laekumise riskikohad. Riigikogus menetluses oleva riigi 2009. aasta teise lisaeelarvega tehakse nii tööturu kui võimalike maksumuudatuste valguses korrektsioonid maksutulude laekumise osas.
Mittemaksulisi tulusid on mai lõpuks laekunud 8,3 miljardit krooni, mis on 37,9 protsenti riigieelarves kavandatust. Mais laekus sellest 1,7 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aasta viie esimese kuuga kasvas mittemaksuliste tulude laekumine 780 miljoni krooni võrra. Teise lisaeelarve seadusega tehakse ka muudatusi mittemaksuliste tulude laekumise osas, arvestades alalaekumise riske varade müügi, riigilõivude ning trahvide osas.
Suurima osa mittemaksuliste tulude viie kuu laekumisest moodustavad toetused 5,8 miljardi krooniga, mis on 41,1 protsenti aastaks eelarvesse planeeritust. Välistoetuseid on sellest 5 miljardit krooni, millest suurima osakaaluga laekus elukeskkonna ja majanduskeskkonna arendamiseks ettenähtud struktuurifondide ning põllumajandustoetuste arvelt.
Kaupade ja teenuste müügist on laekunud viie kuuga 680,8 miljonit krooni, mis on 31,4 protsenti eelarvest planeeritust. Laekumistest suurima osa, 311,5 miljoni krooniga moodustavad riigilõivud.
Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist on laekunud 244,8 miljonit krooni ehk 23 protsenti eelarves kavandatust. Varadelt on aasta viie esimese kuuga teenitud tulusid 812,2 miljonit krooni, mis on 26,5 protsenti eelarves kavandatust.
Muid tulusid on mai lõpuks laekunud 711,3 miljonit krooni, mis on 54,3 protsenti eelarves planeeritust. Muudest tuludest 386,2 miljonit krooni moodustasid saastetasud ning 119,4 miljonit krooni trahvid.
Kulusid tehti esimese viie kuuga kokku 35,6 miljardi krooni ehk kehtivas eelarves planeeritust 37,9 protsendi ulatuses. Mais tehti riigieelarvest kulusid kokku 7,1 miljardi krooni ehk 7,6 protsendi ulatuses kehtivast eelarvest. Võrreldes eelmise aasta maikuuga tehti eelarvest kulusid 116 miljoni krooni ulatuses rohkem, mis tulenes peamiselt välisvahendite suurematest väljamaksetest.
Eraldisi on riigieelarvest makstud mai lõpuks 28,2 miljardi krooni ulatuses, mis on 39,5 protsenti terveks aastaks planeeritud eraldiste väljamaksetest. Eraldiste alla käivad peamiselt sotsiaalkulud, kõige enam on kasvanud väljamaksed pere- ja sotsiaaltoetustele. Mais maksti eraldisi välja 5,5 miljardi krooni ulatuses ehk 7,7 protsenti eelarves planeeritust.
Tegevuskulusid on riigiasutused mai lõpu seisuga välja maksnud 6,4 miljardi krooni ulatuses, mis on 38,4 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta esimese viie kuuga on tegevuskulude väljamaksed vähenenud 413 miljoni krooni võrra.
Mais maksti tegevuskulusid välja 1,4 miljardi krooni ulatuses, mis on 8,1 protsenti eelarves planeeritust.
Investeeringuteks ja investeeringutoetusteks on mai lõpuks kasutatud 2,2 miljardit krooni ehk 25,5 protsenti eelarves planeeritud vahenditest. Mais maksti välja investeeringuid ning investeeringutoetuseid 425,5 miljoni krooni ulatuses. Suurimateks investeeringuteks ja investeeringutoetusteks olid mais näiteks Rail Baltica Tallinna-Tartu lõik 40,6 miljoni krooniga, siseministeeriumi kopteri teine väljamakse 35,1 miljoni krooni ulatuses, riigimaanteede ehitus 33,6 miljoni krooniga ning Kohtla-Järve regionaalse reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimine 20,2 miljoni krooniga.
Muid kulusid maksti välja viie kuu jooksul kokku 256,3 miljoni krooni ulatuses, mis moodustab eelarves planeeritust 35,7 protsenti.
Välisvahendite arvelt tehti esimese viie kuu jooksul väljamakseid 2,3 miljardi krooni ulatuses, mis moodustab riigieelarves planeeritud mahust 24,7 protsenti. Mais tehti väljamakseid 884,5 miljoni krooni ulatuses, mis moodustab 6,8 protsenti riigieelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta maikuuga on 2009. aastal välisvahendeid välja makstud 547,4 miljoni krooni võrra enam.
