1996. aasta riigieelarve täitub 99-protsendiliselt, kinnitab rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep. Teatud vajakajäämine siiski tekib, riigieelarve tulude poolelt jääb puudu umbes 100 miljonit krooni, kuid vastavalt kulude kokkuhoiule jääb riigieelarve siiski tasakaalu.
Alalaekumise peamiseks põhjuseks on Lellepi sõnul kiiresti langenud inflatsioon. Alates tänavusest maist pole hinnatõus ületanud üht protsenti kuus, mis avaldab mõju aasta teise poole tulude laekumisele. Aasta esimesel poolel olid laekumised tunduvalt suuremad, ütles Lellep.
Rahandusministeerium prognoosib sisemaise koguprodukti reaalkasvuks järgmisel aastal kolm protsenti ja nominaaliks 60,15 miljardit krooni. Inflatsioon suureneb ministeeriumi prognooside kohaselt 14 protsenti ja tarbijahinnaindeksi keskmiseks kasvuks selle aastaga võrreldes kujuneb 17,5 protsenti.
Eesti Pank prognoosis tänavu detsembris tarbijahinnaindeksi kasvuks järgmisel aastal 13-15 protsenti.
Rahandusministeeriumi prognoosi põhjal peaksid tuleval aastal üle keskmise kallinema teenused (22,3 %)ja mõningad toidukaubad ning suurenema kulutused eluasemele (23,7 %), transpordile ja sidele (22,6 %).
Ministeeriumi arvutuste kohaselt võivad korteriüürid järgmisel aastal suureneda kuni 24 %, vesi ja kanalisatsioon 35 %, elekter 13 % ja soojusenergia viiendiku võrra. Keskmine palk kogu rahvamajanduses kasvab ministeeriumi hinnangul 17 %. Investeeringute mahu juurdekasv ettevõtetes ja asutustes ulatub 2,3 miljardi kroonini, kaupade ja teenuste ekspordi üldmaht on 42,3 ja impordi maht 46,7 miljardit krooni.
Rahandusministeeriumi peamiste töösuundadena jätkatakse 1997. aastal Riigikassa väljaarendamist. Luuakse Riigikassa infosüsteem, käivitatakse sisekontrolli talitus riigieelarve kulutuste efektiivsemaks kontrollimiseks. 1997. aastal osaleb ministeerium finants- ja kriminaalosast koosneva rahapesu tõkestamise seaduse väljatöötamisel.
Ette valmistatakse uus erastamisväärtpaberitega arveldmise kord. Uue korra kohaselt peaks EVP-arvet saama avada pangas. Erastamiväärtpabereid võivad omada kõik füüsilised isikud, ka välismaalased. Samas kohaldatakse EVP vahendustegevusele edaspidi väärtpaberivahendajatele kehtestatud nõuded.
Ette valmistatakse riigieelarve uus baasseaduseelnõu, millega tahetakse paika panna valitsuse siselaenude võtmise põhimõtted, ütles Lellep. Loomisel on makroanalüüsi ja ökonoomika keskus, kuna riigieelarve peab põhinema väga täpsel ja põhjendatud makroökonoomilisel prognoosil.
Seoses väärtpaberituru arengu ja laenuressursi suurenemisega Eesti kommertspankades algab eeltöö valitsuse võlakirjade väljaandmiseks.
Valitsuse võlakirjade emiteerimiseks pole hetkel konkreetset põhjust, lisas rahandusminister Mart Opmann, kuid tekkivate heade investeerimisprojektide jaoks võimaldavad valitsuse võlakirjad saada raha siseturult.
1997. aasta jooksul on kavas ette valmistada ka pensionifondide seadus. Pensionifondi kavandatakse avatud lepingulist tüüpi investeerimisfondina, kuhu hakkavad eraisikud investeerima vahendeid tulu saamiseks pärast pensionile jäämist. Kaalutakse pensionifondi tehtavatele sissemaksetele maksusoodustuste andmist.
Alustatakse topeltmaksustamise vältimise lepingu alaseid läbirääkimisi Belgia, Austria, Ungari, Iirimaa, Rumeenia, Kasahstani, Armeenia ja Shveitsiga. Moodustatakse tubakaseaduse väljatöötamise töögrupp.
KAIRE KENK
