Riigifirma sponsorlus saab piirid

TALLINN, 23. september (EPLO) - Uus seaduseelnõu piirab oluliselt riigi osalusega ettevõtete sponsortegevuse võimalusi ja jätab paljud spordialaliidud ilma miljonitest kroonidest, kirjutab Äripäev.

Esmaspäeval saatis rahandusministeerium esimesele kooskõlastusringile riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse eelnõu.

Spordialaliidud on tagajalgadele ajanud paragrahv 11, millest eelnõus on kaks varianti – rahandusministeeriumi nägemus ja alternatiiv. Esimene ehk karmim variant keelustab riigifirmadel toetuste jagamise sootuks.

Teine, laiem variant lubab spondeerimisega siiski tegelda, kui see on kirjas nõukogu kinnitatud sponsortegevuse põhimõtetes ja iga üksikjuhtum on kooskõlastatud osalust valitseva ministri ja rahandusministriga. Eelnõu järgi peab ettevõte määrama ka piirsumma, kui palju võib majandusaasta jooksul toetusteks jagada.

“Ametnikuna pooldan ma esimest varianti,” kommenteeris seaduse üks koostajatest, rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna ettevõtluse talituse juhataja Hjalmar Liivik. “Tegelikult on ju raha jaotamise mehhanism riigieelarve – kui firma sponsorlusega ei tegele, on kasum suurem ja eelarvesse laekub dividendidest rohkem raha. Praegu on riigifirmade nõukogud toetuste jagamisel otsuseid teinud suvaliselt ja enda huvidest lähtuvalt.”

Spordiseltsi Kalev peasekretär Rein-Vello Ojavere ütles, et teema on väga valus. “Kõik on väga mures. Meie saime Tallinna Sadamalt ikka märkimisväärset toetust, mitusada tuhat krooni,” kommenteeris ta.

Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Toomas Tõnise sõnul on ära võtta lihtne, aga tekkivat vajakajäämist palju raskem leevendada. “Kui sponsorrahad asenduvad toetusega riigieelarvest, siis why not,” nentis ta. “Kuid järgmise aasta eelarvet vaadates on näha, et spordile määratud raha seda puudujääki küll ära ei kata.”

“See on kahtlemata riigi otsustada, kas näiteks sporti toetada või mitte,” ütles Tallinna Sadama nõukogu esimees Eero Tohver. “Mõnele spordialale võib toetuse ärajäämine aga kujuneda tõsiseks hoobiks ning riik peaks mõtlema, mida asemele pakkuda.” Tohveri arvates oleks sel juhul lahenduseks näiteks osa summade kavandamine otse riigieelarvesse.

Üks heldemaid annetajaid, Lennuliiklusteeninduse AS on selle aasta eelarvesse kavandanud toetusteks 930 000 krooni. Kolmandik summast peaks kuluma spordi, kolmandik tervishoiu ja viimane osa hariduse ning kultuuri, soositumalt aga lennunduse arendamiseks. “Enam me toetusi nii heldekäeliselt kindlasti ei jaga,” ütles Lennuliiklusteeninduse ASi nõukogu esimees Andres Uusma, kes parasjagu rahandusministeeriumi juhtnööride ja eelnõuga tutvus. “Samas seda teed me ka ei lähe, et toetamise täiesti ära kaotame.”