Dividende maksti riigile kokku viiendiku võrra vähem kui varasemal aastal, teatas rahandusministeerium.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul mõjutas riigi äriühingute majandusnäitajaid, eelkõige riigi suurettevõtete tegevust ja tulemusi tugevalt halvenenud väliskeskkonna mõju. „Riigi äriühingute portfell tervikuna ja üksikud ettevõtted vajavad riigi kui omaniku tugevdatud tähelepanu,“ ütles rahandusminister Sester.

Riigile kuuluvate ettevõtete kogukäive oli 2015. aastal 1,55 miljardit eurot ja see vähenes 83 miljonit eurot ehk 5,1% võrreldes aasta varasemaga. Tulude muutust mõjutas tugevalt AS Eesti Energia, mille käive langes 95 miljoni euro ehk 11% võrreldes 2014. aastaga. Kõigi ülejäänud ettevõtete summeeritud müügitulu suurenes aastaga 11,8 miljoni euro võrra (+2%).

Riigi äriühingute puhaskasumid kokku moodustasid möödunud aastal 128 miljonit eurot. Võrreldes aasta varasemaga langes kasum üle poole võrra ehk 53,3%. Ka siin oli kõige olulisema mõjuga ettevõte AS Eesti Energia, mille puhaskasum vähenes 119 miljoni euro ehk 75% võrra, seda peamiselt varade allahindamise tulemusena tulenevalt madalatest energiahindadest.

Ülejäänud langusest andsid valdava osa suuruselt järgmised riigiosalusega ettevõtted nagu AS Elering (-16,4 miljonit eurot, -40%) ja AS Tallinna Sadam (-7,5 miljonit eurot, -19%). Kõigi ülejäänud ettevõtete summeeritud puhaskasum vähenes 2,7 mln euro võrra (-8%). Riigi äriühingute omakapitali tootlus kokku oli 4,0%, mida on enam kui poole vähem aasta varasemast (8,7%).

Laenukohustused kasvasid 71 miljoni võrra

Väiksemad kasumid 2015. aastal tingisid ka väiksemad dividendimaksed. Kokku maksid kontrolliva riigi osalusega ettevõtted dividende 129 miljonit eurot ehk 23 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Taaskord mõjutab näitajat suurim riigi osalusega äriühing, sest AS Eesti Energia maksis mullu 31,7 miljoni euro võrra vähem dividende. Ülejäänud ettevõtted kokku suurendasid dividendimakseid 8,4 miljoni euro võrra.

Riigi äriühingute laenukohustused kasvasid 2015. aastal 3,9% ehk 71 miljoni euro võrra. Selle tulemusel vähenes 2% võrra omakapitali suhe varadesse 54%-lt 52%-ni. Riigivara efektiivsema kasutuse huvides on mitmes ettevõttes soositud suuremat laenukapitali kasutamist.

Teiselt poolt mõjutas riigi äriühingute omakapitali osakaalu Eesti Energia langenud omakapitali osakaal, mille tingis vähenenud kasumlikkus ja suurte investeeringutega kaasnenud täiendavad kohustused. Tervikuna on riigi äriühingud endiselt piisavalt kapitaliseeritud ja kapitali struktuur on pigem konservatiivne ning madala riskiga.

Selle aasta mai seisuga kuulub riigile osalus 34 tegutsevas äriühingus.