Riigihangete muudatused said riigikogu majanduskomisjoni toetuse

Riigikogu majanduskomisjon toetas uut riigihangete seadust, millega laiendatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu riigihanketele, luuakse uus hankemenetluse liik ja võimaldatakse ebaausaid ettevõtjaid senisest paremini hangetest kõrvaldada.

„Oodatud muudatus on lihthankemenetluse ülempiiri tõstmine asjade ja teenuste ostmisel 20 000 euro võrra, 59 999 euroni. See näitab usaldust hankijate suhtes, lihtsustab protseduure ja olulisim: annab võimaluse arvestada senisest rohkem hankija või hanke eripäraga, jättes hanke korra hankija enda kehtestada,“ ütles majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.

Majanduskomisjoni poolt eelnõu riigikogu istungil ette kandva Maris Lauri sõnul on riigihangete puhul ülimalt oluline, et nende läbiviimine oleks võimalikult läbipaistev. „Nii hankel osalejatel kui ka avalikkusel peab olema võimalik lihtsalt saada aru, miks hanke võitja osutus parimaks,“ selgitas ta.

„Läbipaistvus tagab selle, et võitja on tõesti parim. Samuti toob see hangetel osalejaid juurde, teeb hinnad soodsamaks ja välistab samal ajal alapakkumised," lisas Lauri.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) peamiseks eesmärgiks on suurendada riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendada hankemenetluse kulusid ning võtta üle kolm Euroopa Liidu direktiivi.

Riigikogu 11. mai istungil esimesele lugemisele tulev eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.

Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised (10% asjade ja teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta.

Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Kohustuse korraldada e-hankeid 70% ulatuses registris alustatud hangetest on aastast 2017 ja 100% ulatuses aastast 2018.

Ühtlasi teatas EAS täna, et alustab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ellu kutsutud innovatsiooni toetavate hangete programmiga, mille eesmärgiks on tõsta avaliku sektori hankijate teadlikkust ja võimekust hankida innovaatilisi lahendusi.