Riigikassa täitmine on plaanitust viiendiku võrra maas, töötukassal on juba 308-miljoniline puudujääk

 (32)
Valitsussektori eelarvepuudujääk kasvas 3,8%ni SKPst
Koroonakriis on andnud löögi ka maksude laekumisele.
Koroonakriis on andnud löögi ka maksude laekumisele.Foto: Argo Ingver

Kuigi sptembri eest tasuti maksu- ja tolliametile 672,6 miljonit eurot maksutulu, mida on 2,8 protsenti rohkem kui 2019. aasta samas kuus, ei vähenda see esimese ja teise kvartali põhjustatud miinust, mille tõttu on üheksa kuuga laekunud riigieelarvesse 80,2 protsenti planeeritud maksutuludest.

Kui aasta kahes esimeses kvartalis jäid tasumised eelmisele aastale alla, siis kolmandas kvartalis pöördusid need kasvule.

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv septembris kiirenes

Septembris kahanes töötajate arv 4,2 protsenti ja keskmise töötasu kasv ulatus 5,3 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Palgafondi kasvu vedas septembris 10,9 protsendiga tervishoid, väiksematest sektoritest toetas kõige enam info ja side 10,0 protsendiga.

Sotsiaalmaksu tasuti septembris 4,0 protsenti enam kui möödunud aastal. Laekumist toetas võla vähenemine 2,8 miljoni euro võrra. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas 4,6 protsenti eelmise aastaga võrreldes.

7-protsendilise määraga dividendide tulumaksu (seda peavad maksma eraisikud, kes saavad dividende n-ö küpsetest ettevõtetest, kes jaotavad madalama 14%-lise tulumaksumääraga kasumit) on üheksa kuuga laekunud 17,7 miljonit eurot ehk 8,0 miljonit eurot enam võrreldes eelmise aastaga.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas septembris 8,7 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Seda toetas nii erasektori (tulumaks kasvas 4,3 miljonit eurot) kui riigisektori (Operaililt 2,3 miljonit eurot) tulumaks jaotatud kasumilt. Samas vähenesid krediidiasutuste avansiline tulumaks ligi 3 miljoni euro ulatuses ja laekumine erisoodustustelt.

Seotud lood:

Käibemaksu tasumise kasv septembris kiirenes

Käibemaksu tasumine suurenes septembris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,7 protsenti, mis on ligi 8 miljonit eurot. Septembrikuu mõõdukas kasv oli tingitud eelkõige käibemaksu tasumise kohustuse (deklareerimine) kasvust, erinevalt eelmisest kuust, mil põhjuseks oli maksuvõla vähenemine.

Käibemaksuvõlg on maksuliikidest kõige suurem, ulatudes 186 miljoni euroni. Ettevõtete kogukäive taastus septembris eelmise aasta tasemele, mis oli sealjuures alates märtsikuust mullusega võrreldes languses.

Tegevusaladest panustasid septembris käibemaksu tasumise kasvu oluliselt jaekaubandus ning kinnisvara, kus tasumine kasvas 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 5,7 ja 103,5 protsenti. Jaekaubanduse kasv tulenes 3,8 protsendilisest müügi kasvust spetsialiseerimata kauplustes (toidupoed) ning märgatavalt ehk 51% kasvas ka jaemüük interneti või posti teel. Kinnisvara kasvu panustas septembris kinnisvaraarenduste realiseerimine ehk kinnisvaraobjektide müügi suurenemine.

Aktsiiside kolme kvartali tasumised on vähenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 17,3 protsenti. Lisaeelarvest on täidetud 78,4 protsenti, eelarve täitmine on olnud käesoleval aastal kiirem kui aasta varem samaks perioodiks. Üldjoontes on nii koguste kui tasumiste mõttes kõige parem viimane ehk kolmas kvartal, kuhu jäid sisse suvekuud, mis olid koroonakriisist kõige vähem puudutatud.

Tubakaaktsiisi laekumine pöördus kasvule

Tubakaaktsiisi tasumine kasvas kolmandas kvartalis kokku 9,5 protsenti võrreldes mullu sama ajaga ning üheksa kuu kokkuvõttes on tasumine kasvanud 1,1 protsenti võrreldes aasta varasemaga.

Võrreldes eelmise aastaga vähenes üheksa kuuga sigarettide deklareerimine 6 protsenti, samas kui kolmandas kvartalis suurenes sigarettide deklareerimine 2,1 protsenti. Kasvu panustasid suvekuudel suurenenud inimeste liikumine (sadamapiirkond), kui ka koroona kriisist tulenevad piirangud idapiiril, mis raskendab illegaalsete tubakatoodete turule jõudmist.

Käesoleval aastal on suurenenud laekumine alternatiivsetelt tubakatoodetelt, mille olulisim põhjus seisneb uue toote – tubaka tahke aseaine ehk nikotiinipatjade turule tulekuga eelmise aasta lõpust. Käesoleva aasta juulini oli nimetatud toote keskmine deklareeritud kogus ühes kuus 2300 kilogrammi kuid kolmandas kvartalis kasvas keskmine kogus 54 protsenti ehk 3500 kilogrammini.

Nikotiinipatjadelt on kolme kvartaliga laekunud juba 2,2 miljonit eurot aktsiisi. Uue toote turule tulek on avaldanud mõju tubakavedelike deklareerimisele, mille üheksa kuu kogused on 1,4 protsenti madalamad kui aasta varem samal perioodil.

Kolmas kvartal tõi endaga kaasa languse alkoholiliikide deklareerimises

Erinevalt tubakaaktsiisi ja kütuseaktsiisi tasumistest, millele kolmas kvartal tõi positiivsed muutused, on alkoholiaktsiisi poole aasta tasumiste 3,4 protsendisest vähenemisest kolmanda kvartali lõpuks saanud 6,2 protsendine vähenemine võrreldes eelmise aastaga.

Tasumiste languse taga on peamiste alkoholiliikide deklareerimise vähenemine võrreldes eelmise aastaga, mis tuleneb soetuse langusest. Eelkõige on langenud soetus tootjatelt, mille peamiseks põhjuseks on baaride/restoranide käivete langus tulenevalt erinevatest alkoholi müügipiirangutest.

Läti piiriületuste arv kolme kvartaliga jäi eelmise aasta tasemele alla nii lühiajaliste- kui kogu piiriületuste osas ning Läti-suunaline piirikaubandus oli suvekuudel eelmise aasta tasemel.

Aasta algusest on kange alkoholi kogused suurenenud 15,6 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Septembris langesid deklareeritud kogused 15,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Õlle puhul on märgata sama trendi.

Võrreldes aasta varasemaga on üheksa kuuga õlle kogused suurenenud 7 protsenti, samas kui viimasel kuul vähenesid eelmise aastaga võrreldes kogused 6,3 protsenti. Seoses erinevate meetmetega piirata alkoholi müüki ka edaspidi, ei ole oodata järgmistel kuudel trendi muutust ning kogused jäävad pigem eelmisest aastast madalamaks.

Diisliaktsiisi aktsiisimäära langetamise positiivsed muutused kinnistusid

Kolme kvartali kütuseaktsiisi laekumine vähenes 27,6 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Kuigi tasumised on vähenenud, on mootorikütuste deklareerimine eelkõige kolmandas kvartalis tugevat kasvu näidanud.

Alates maist, mil langetati diislikütusel aktsiisimäära, on deklareerimine võrreldes möödunud aastaga suurenenud 12 protsenti ehk tarbimisse on lubatud viie kuuga 37 miljoni liitrit kütust rohkem, kui eelmisel aastal sama ajaga.

Kui diislikütuse deklareerimise kasvu taga on peamiselt madalam hind võrreldes eelmise aastaga, siis bensiini samasuunaline muutus on pigem märk suvekuudel toimunud inimeste suuremast liikumisest. Täpsemalt suurenes kolmandas kvartalis bensiini deklareerimine 3,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga.

Diislikütuse jaemüügis suurim muutus piiriäärsetes maakondades

Viimase viie kuuga on diislikütuse jaemüük lõpptarbijale suurenenud 10,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Diislikütuse müügi maakondlikus võrdluses tõusevad selgelt esile piiriäärsed maakonnad eelkõige Valgamaa, Ida-Virumaa ja Pärnumaa, kus on alates maikuust jaemüük oluliselt kasvanud.

Nimetatud maakondade jaemüügi kasvu toetab peale siseriikliku tarbimise suurenemise ja transpordisektori tankimise logistilise muutuse ka lõunanaabrite suurenenud tankimiste maht Eestis, eelkõige Valgamaal, kus tanklad piirile lähemal. Ida-Virumaa tankimiste kasv on tingitud eelkõige Covid-19 leviku piiramisest tingitud karmimatest piiriületuste reeglitest.

Oluline on tähelepanu pöörata ka Harjumaa 4,2 protsendilisele jaemüügi kasvule, kuna just seal müüakse 38 protsenti kogu diislikütuse kogusest. Vaadates aga muutust liitrites, siis viie kuuga on Harjumaal müüdud 4,3 miljonit liitrit kütust enam kui aasta varem.

Samas jäävad ka Tartumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Valgamaa sama perioodi muutused keskmiselt 4 miljoni liitri juurde. Nelja maakonna diislikütuse jaemüük moodustab kokku 30 protsenti tanklate diislikütuse kogumüügist.

Valitsussektori eelarvepuudujääk kasvas 3,8%ni SKPst

Septembri lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,8 protsendini SKP-st ehk 1,01 miljardi euroni. Septembris suurendasid puudujääki peamiselt kohalikud omavalitsused ning keskvalitsus.

Võrreldes 2019. aasta septembri lõpu seisuga on valitsussektori puudujääk ca 1 miljardi võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on nii kriisileevendusmeetmete väljamaksete tõttu suurenenud kulud kui ka vähenenud tulubaas.

Maksulaekumine on vähenenud ca 140 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga, lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist. Samas omanikutulu on riik teeninud 67 miljonit eurot eelmisest aastast enam.

Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli septembri lõpuks 308 miljoni euro suuruses puudujäägis. Kohalikud omavalitsused on seevastu eelmise aastaga võrreldes pisut suuremas ülejäägis tänu riigi toetusmeetmetele ning ettevaatlikule kulukäitumisele.