Komisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et majanduse toetamine pole olnud optimaalne. „Toetusmeetmed pole olnud vastavuses kriisikahju suurusele. Samuti jätab soovida nende ajastatus,“ ütles Ligi. „Kõike varjutavad aga Porto Francoga seotud otsused ning ettevõtete ebavõrdne kohtlemine.“

Istungile olid kutsutud maaeluminister Arvo Aller, Maaeluministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning riigikontrolli esindajad.

Ärileht annab lühiülevaate, kuidas osapooled senist raha jagamist selgitasid.

Maaeluministeerium

Maaeluministeeriumi alla kuuluvad põllumajandus, metsandus, toidutööstus, kalandus, Horeca (Puuviljade- ja toiduainete hulgimüük) ja muu ettevõtlus. Kõigi valdkondade poolt võeti vastu 140 käibelaenu otsust

Ministeerium sai lisaeelarvena 200 miljonit eurot, selle tõttu muudeti ka laenutingimusi ning oktoobris peatati taotluste vastuvõtmine. Laenu taodeldi kokku 156,7 miljoni euro eest.

Ministeeriumi ettepanek: 2021. aastal kasutada jääki, kusjuures nad ootavad valitsuse otsustamist. See peab jõudma Vabariigi valitsuse istungile, et otsus vastu võtta.

12 miljoni euro erakorralise toetuse sees on ka maasikakasvatajad. Nende osas on saadetud kooskõlastuse määrus. Eelmisel aastal oli probleemiks saagikoristusaegne kiire tööjõu vajadus, mida see aasta püütakse ennetada.

Maaelukomisjonis toimus ka erakorralise toetuse arutelu. Toetuste jagamise põhimõtted on eri poolte poolt erinevalt arusaadavad. Ministeeriumi enda sõnul valdkondlikult olid nad hästi ära jagatud.

Praegu on tegevused ootel ja kabineti otsustega otsustati, et allesjäänud rahad peab kandma 2021 aastasse. Vabariigi valitsuse määrust pikendatud ega muudetud ei ole. Käesoleval aastal ei ole ka uusi taotlusi vastu võetud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kevadel sai turismisektor valitsuselt 25 miljonit toetust.

Enim kannatada saanud valdkondade seas oli majutus, toitlustusettevõtted, reisikorraldajad, turismiatraktsioonid, turismipakkujad, saarte sahtel. Abi jõudis ligi 1000 ettevõtteni.

Jäägina jäi alles 5,56 miljonit. See raha üritati suunata neile, kes jäid kahjude hüvitamise esimesest toetusest ilma. Ministeerium mainis, et palju oli ka ebakvaliteetseid taotlusi, millele tasuks taotlejatel tulevikus kindlasti tähelepanu pöörata.

Ministeerium sai novembris toetuse lisa ning vastavalt 30. detsembri 2020 Vabariigi valitsuse otsusega, tulid välja 3. toetusmeetmega.

Selle sihtgruppideks saavad nüüd olema majutusettevõtjad, toitlustusasutused Tallinna vanalinnas, käsitöö- ja suveniiripoed üle Eesti (kes on Puhka Eestis andmebaasis) ja reisiettevõtjad.

Praegune eelarve on 9,97 miljonit eurot ja juba veebruari teises pooles saab hakata toetusi jagama. Küll aga mainiti olulise punktina, et seekord, kui taotlusi on vähem kui eelarve lubab, siis jääki enam alles ei jäeta, vaid toetus jagatakse proportsionaalselt ära.

KredExi kriisimeetmete statistika

Ministeeriumi esindaja märkis, et erakorraliste otselaenude osas on tänaseks allkirjastatud 138 laenulepingut summas 38,6 miljonit eurot. Erakorraliste laenukäenduste osas on allkirjastatud 290 lepingut laenusummas 111,4 miljonit eurot.

KredEx on soovitanud ärimudelite toetusmeedet ümber disainida. Nende endi laenu jagamise üheks kriteeriumiks on käibekadu. Samuti nad tuletavad meelde, et ilma tagatiseta seda anda ei ole võimalik.

Ministeeriumi asekantsler Viljar Lubi mainis, et valitsus ei ole teinud otsust, kas kriisijääki (2020 aastal eraldatud raha) saab kanda üle sellesse aastasse või mitte.

Kõik KredExi meetmed on praegu pausile pandud, nende soov on sellega aga jätkata karmima aja lõpuni ehk vähemalt selle aasta keskpaigani.

Erakorralise laenu käändeks oli eraldatud 300 miljonit. Jääk on 270 miljonit.

Erakorraline käibelaen 500 miljonit, jääk 474 miljonit.

Investeerimis e. otselaenud. 50 miljonit. Jääk 34 miljonit.

Erakorralised riiklikult oluliste projektide (Porto Franco, Alexela) puhul on jääk kõige väiksem.

Algselt oli eraldatud 265 miljonit, jääk 56 miljonit.

Sotsiaalministeerium

Vabariigi valitsus kinnitas toetusmeetmed 30.12 Ida-Virumaa ja Harjumaa piirkonnale.

Kevadel maksti toetus üle Eesti kõikidele ettevõtetele olenemata sellest, kas nende käive oli langenud või mitte, seekord makstakse aga neile, kes on piirangutest otseselt (mitte kaudselt) puudutada saanud ning vastavalt EMTAK koodidele. Küsimusele miks just otsustati otseste meetmete kasuks, põhjendas ministeeriumi esindaja, et kaudsete mõjude eristamine on väga keerukas. Seega näiteks ujulad ja pesumajad jäävad toetuseta.

Töötukassa maksab omalt poolt välja palga koos sotsiaalmaksu ja töötukindlustuse osaga.

Toetuste väljamaksmine hakkab veebruaris ning esimesel veebruaril saab juba esitada avaldusi.

Rahandusministeerium

Sõna võttis Raoul Lättemäe, kes on rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja.

Majanduse olukorrast rääkides mainis Lättemäe, et sügisel, pärast kevadest kriisi, olukord paranes. Ettevõtete kogukäive langes novembris aastases võrdluses 3.8%, kaupade eksport sügisel aga taastus, kuid teenused on ikka madalseisus.

Kuna koroonalevik on Eestis üle Euroopa keskmise ja koroonasurmasid on Euroopas palju, siis seetõttu Euroopa terviklik majandusolukord on viimase kahe kuu jooksul muu maailmaga võrreldes halvenenud.

Lättemäe jagas murelikku prognoosi: on oht, et praegune periood võib anda meile suurema majandusliku tagasilöögi, kui kevadine laine.

Kuna Eestis olid Euroopa Liidus ühed kõige nõrgemad piirangud, siis alates septembrist ei ole tööturu seis oluliselt muutunud, seni ei paista ka väga suurt koondamiste lainet, kuigi töötuid on siiski rohkem võrreldes aastataguse perioodiga. Teise laine perioodil oluliselt koondamisi juurde ei tulnud.

Kõige rohkem pihta saanud on majutus ja meelelahutus sektor. Restoranidel on natuke paremini läinud ning jaekaubanduses suurem osa jäi toimima nagu enne.

Helgema poole pealt ka: tööstus ning IT-sektor on toimetanud kriisi ajal edukalt.

Tehes ülevaadet riigi rahandusest ütles Lättemäe, et koos lisaeelarvega on Eesti 56 miljoni euroga plussis ning novembrikuu maksutulu kasvas võrreldes eelmise aastaga 1,6 protsenti. Maksulaekumine on eelmise aastaga võrreldes kahanenud, kuid viimastel kuudel see siiski stabiliseerus. Ka maksuvõlg kahanes detsembris kokku 6,2 miljoni euro võrra.

Riigieelarve puudujääk oli 4.3% ehk parem, kui suvel prognoositi.