Riigikogu kehtestas maksuintressi tagasiulatuvalt
Nagu viimasel ajal tavaks, eiras hääletamist 56 saalis viibinud rahvasaadikut, seadusemuudatuse poolt olid 35 riigikogu liiget.
Eilne seadusemuudatus on otseselt ajendatud Riigikohtu 5. novembri otsusest, millega tunnistati maksuvõla intresside kehtestamine rahandusministri määrusega ajavahemikul jaanuarist 1994 kuni juunini 2002 põhiseadusevastaseks.
Koos rahandusminister Harri Õunapuuga riigikogus viibinud rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm väitis, et intressi kehtestamine tagantjärele toob riigikassasse reaalselt 300 miljonit krooni. Ehkki kogu intresside võlasumma on 2,5 miljardit krooni, on maksuamet sellest 2,2 miljardit hinnanud ebatöenäoliselt laekuvaks.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Olev Raju väitis, et riigikohtu otsuse täht-täheline täitmine võiks isegi tähendada riigi pankrotti. Samas polnud Raju sugugi veendunud seadusemuudatuse vettpidavuses ja uskus, et intressi tagantjärele kehtestamine vaidlustatakse niikuinii riigikohtus.
Vandeadvokaat Leon Glikman ongi juba avaldanud arvamust, et intresside kehtestamine tagantjärele on õigusriikides ennekuulmatu ning et riigikohus tunnistab riigikogu otsuse kindlasti põhiseadusega vastuolus olevaks.
Maksumaksjate liit tegi avalduse, mille väitel tagasiulatuvalt maksuvõla intresside seadustamine õõnestab põhiseadust.
Maksumaksjate liit kasutab sellisel juhul kõiki õiguslikke võimalusi seaduse kehtetuks tunnistamiseks, väidetakse avalduses. Lisaks nõuab liit kõigi ülalkirjeldatud tegevuse algatajate ja toetajate avalikustamist.
Avalduse põhjustas riigikogus ühegi vastuhääleta vastu võetud maksukorralduse seaduse muudatus, millega hakatakse enne uue maksukorralduse seaduse jõustumist 1. juuliks 2002 tasumata maksusummalt arvestama intressi. See samm järgnes 5. novembri riigikohtu otsusele, millega tunnistati kogu varasemal perioodil intresside kogumise aluseks olnud rahandusministri määrused põhiseadusevastaseks.
