Üüriregulatsioon on püsinud muutmata peaaegu 20 aastat. Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest.

Seadusega kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld, sätestatakse viivise maksimaalne määr üürilepingute puhul ja lubatakse senisest ulatuslikumaid kokkuleppeid remondikohustuse jaotamise osas.

Üürniku kaitseks sätestatakse erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui üürileandja ühepoolselt tõstetud üür ei ole üürnikule vastuvõetav, ning välistatakse sellisel juhul üüritõus kuni lepingu lõppemiseni. Üürileandja saab õiguse lepingu üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud).

Samas on ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele, remondikohustuse kokkulepetele mitmed sisu- ja vorminõuded ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel üürileandjale ka ulatuslikumad teavitamiskohustused.