Riigikogu kiitis lisaeelarve heaks. Opositsioon: läbi suruti Brežnevi pakike

 (56)
Vaata, mis maksumuduatused heaks kiideti
Riigikogu istung
Riigikogu istungFoto: Rauno Volmar

Riigikogu võttis täna kolmandal lugemisel 55 poolthäälega vastu selle aasta riigieelarve lisaeelarve seaduse, mis küll opositsioonierakondade kinnitusel sisaldab endas valitsusparteide eelistusi, millel ei ole kriisiga midagi seost. Samuti kiideti heaks lisaeelarvega seotud maksumeetmed.

Rahandusministeeriumi andmetel suurenevad riigieelarve kulud lisaeelarvega kokku 118 miljonit eurot, investeeringud 10 miljonit eurot ning finantseerimistehingud 2,12 miljardit eurot. Pärast 2020. aasta lisaeelarve vastuvõtmist on 2020. aasta riigieelarve kulud kokku 11,83 miljardit eurot, investeeringud 0,42 miljardit eurot, tulud 10,2 miljardit eurot ning finantseerimistehingud 1,83 miljardit eurot. Lisaeelarve mõju riigieelarve kuludele on 513 miljonit eurot.

„Me ei toeta seaduseelnõuga Brežnevi pakikeste läbisurumist,“ lausus Reformierakonna juht Kaja Kallas, kuid lisas, et kuna kriisi leevendamine on oluline, siis nad ei hääleta ka seaduseelnõu vastu. Nii Kallas kui Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar avaldasid nördimust, et eelnõus ei arvesatud opositsioonierakondade ettepanekutega.

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul laekus eile hommikuks enne 9 muudatusettepanekut, kuid fraktsioonide esitatud muudatusettepanekud komisjonis heakskiitu ei leidnud.

Seotud lood:

Opositsiooni hinnangul on kriisimeetmete leevendamine oluline, kuid kobareelnõus palju selliseid nüansse, poliitilisi samme, mis ei ole otseselt kriisiga seotud. "Teise samba maksete peatamine, aktsiisilangetused ja ebamäärane raha suunamine MES-i pole kriisi praeguses faasis põhjendatud," loetles Kaja Kallas. "Kriisi kuritarvitamine kitsalt erakondlike huvide elluviimiseks oleks võinud olemata jääda, aga valitsusliit ei suutnud sellele kiusatusele vastu seista,"lausus ta.

Paksu verd on tekitanud majandusest 3% moodustavale põllumajandusele läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) suunatud 200 miljonit, eelkõige 50 miljoni suurune maakapitali meede, mis on sarnane sellele, mida maaeluminister üritas eelmisel sügisel suruda ka selle aasta põhieelarvesse, kuid mis rahapuudusel välja jäi.
Rahanduskomisjoni esimees Airar Kokk kinnitas riigikogus eelnõu kolmandal lugemisel küsimustele vastates, et MESi kontroll on seekord kümneid kordi suurem kui see kunagi on olnud. „Meil on seadusesse kirjutatud oluline klausel. Kõik antud toetused peavad olema avalikud. Mis peaks välistama selle, et hakatakse omadele raha jagama,“ lausus ta. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi kinnitusel saab MESi raha kasutada ka maaturismi toetuseks.

Küsitava väärtusega on oposistsiooni sõnul ka aktsiiside langetamine ning II samba pensionimaksete peatamine. II samba maksete peatamine on riigikogu aseesimehe, Reformierakonda kuuluva Maris Lauri sõnul ka selle lisaeelarve ainuke kärpemeede.

Indrek Saar tõi välja, et liaeelarve ei vasta küsimusele, kuidas kaitsta kriisis kõige nõrgemaid. Nii ei laiene töötasu hüvitis käsunduslepingutega töötajatele ega FIEdele. „Sotsiaaldemokraatide lahendus oleks neile leevendust pakkunud, aga koalitsioon hääletas need tuimalt maha,“ lausus Saar.
„Liiga vähe ja liiga hilja,“ lausus Saar põhjenduseks, miks nad seaduseelnõu ei toeta ning sellele vastu hääletavad.

Saare kinnitusel tähendab valitsuse soovimatus aidata kriisieelarvega raskustesse sattunud inimesi ja väikeettevõtjaid suure tõenäosusega vajadust uue lisaeelarve järele. Vastasel korral ei tule paljud Eesti inimesed süvenevas majanduskriisis enam toime.


Maksumuudatused, mis riigikogus heaks kiideti:

Sotsiaalmaksuga seotud meetmed

Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) toetamiseks kannab riik nende esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa FIE-de ettemaksukontole maksu- ja tolliametis. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas koheselt või tulevikus.

Tööandjate maksukoormuse leevendamiseks kaotatakse kolmeks kuuks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse nõue. Vaatamata miinimumkohustuse ärajäämisele ei katke sotsiaalmaksu tasumisest sõltuv ravikindlustuse kehtivus ka juhatuse liikmetel, võlaõigusliku lepingu alusel teenuse pakkujatel ja ettevõtluskonto omanikel.

Annetused muutuvad tulumaksuvabaks

Riik vabastab eriolukorra ajaks äriühingute haiglatele, hoolekandeasutustele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele tehtud annetused ja kingitused tulumaksust.

Tavaolukorras on võimalik teha maksuvabalt annetusi üksnes maksu- ja tolliameti hallatavas nimekirjas olevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes tegutsevad avalikes huvides ja on heategevuslikud. Haiglaid äriühingutena sinna nimekirja tavapäraselt ei kanta ja nendele tehtavatelt annetustelt peavad ettevõtted tasuma tulumaksu.

Metsatulu maksusoodustus

Metsamaterjali või raieõiguse müügist saadud tulust ja erametsamaa toetusest saavad nii FIE-d kui ka eraisikud edaspidi maha arvata ilma kuludokumendita kulusid kuni 5000 eurot aastas.

Kriisiga kaasnevate sissetulekute vähenemisega võib kaasneda soov metsamaad müüa. Muudatuste tagajärjel on inimestel aga läbi metsa majandamise võimalik saada täiendav sissetulek, millega majanduslanguse mõjusid leevendada ja seega tuleks seda soodustada.

Maksuvõlgadelt intressi peatamine

Majandusraskustega toimetulemise parandamiseks ei pea ettevõtjad ega eraisikud tasuma eriolukorra ajal maksuvõlalt intressi.

Ettevõtjatele pikemaajalise kindluse andmiseks vähendatakse eriolukorra lõppemisest kuni 2021. aasta 31. detsembrini üldist intressimäära poole võrra, kuni 0,03 protsendini päevas. Lisaks saab maksuhaldur õiguse vähendada ajatamisel intressimäära nullini.

Eriolukorra ajal tekkinud maksuvõlg ei ole täiesti intressikohustusest vabastatud, see on seda ainult eriolukorra ajal.

Kütuseaktsiiside vähendamine

Diislikütuse aktsiisimäär väheneb tänaselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt.

Selle tulemusena muutub diisli jaehind võrreldes Läti ja Leeduga konkurentsivõimelisemaks, mistõttu ootame transpordiettevõtete tankimise osalist tagasitulemist Eestisse. Kaudselt on diislikütus oluline tootmissisend ka mitmete kaupade ja teenuste hinnas.

Diislikütuse aktsiisimäär on seotud mitmete teiste kütuste aktsiisimääradega, nii langeb seonduvalt ka kerge kütteõli ning diisliga sarnaste raske kütteõli ja põlevkivi kütteõli aktsiisimäär.

Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär langeb 133 eurolt 100 eurole 1000 liitri kohta ja aktsiisi langetamine vähendab diislikütuse hinda 4 eurosendi võrra liitri kohta, tõstes seeläbi põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. See tähendab maagaasi hinna odavnemist 7,1 protsenti. Samale tasemele vähendatakse mootorikütusena kasutatavate suru- ja veeldatud olekus maagaasi aktsiisimäärad.

Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele toob see kaasa elektrihinna odavnemise 3,1 protsendi võrra.

Kütuse ja elektrienergia aktsiisivähendused kehtivad tähtajaliselt käesoleva aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini.

E-väljaannete käibemaksumäär langeb 9 protsendile

Elektrooniliste väljaannete käibemaksumäär langeb samale tasemele kui paberväljaannetel. Väheneb ka füüsilistel kandjatel olevate audioraamatute käibemaksumäär.

Kriisiabikaupade käibemaksumäär väheneb

Ettevõtja saab maksustada 0% määraga kaubad, mis müüakse või annetatakse haiglatele, hoolekandeasutustele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele ja mis on mõeldud COVID-19 viiruse leviku ennetamiseks ning mõjude ja tagajärgedega võitlemiseks.

Kaubad on õigus maksustada 0% määraga juhul, kui on täidetud samad tingimused, mis kehtivad Euroopa Komisjoni otsuse alusel COVID-19 viiruse puhangu vastu võitlemiseks kasutatavate isikukaitsevahendite ning muude meditsiiniliste vahendite impordil tolli- ja käibemaksuvabastuse kohaldamisel.

Komisjoni otsus on tähtajaline ja kehtib 30. jaanuarist 2020 kuni 31. juulini 2020. Juhend kauba impordi korral maksuvabastuse saamiseks on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt.

Ajutiselt peatuvad teise samba sissemaksed

Riik peatab alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed. Erandiks on aastatel 1942-1960 sündinud isikud, kelle puhul jätkub teise samba sissemaksete tegemine tavapärases korras.

2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud valida, kas loobuda ka omapoolse kaheprotsendise makse tegemisest. Maksete mitte tegemiseks tuleb 2020. aasta oktoobris esitada vastav avaldus. Maksed peatuvad siis 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini. Sama valiku saavad teha ka 1942-1960 sündinud, nende puhul peatuvad siis ka sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed.

Neile, kes sel perioodil ise kogumist jätkavad, kantakse aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt teise sambasse vahepeal peatatud sotsiaalmaksu arvelt tehtavad maksed.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!