„Euroopa Liidu asjade komisjon on siiani lähtunud valitsuse kinnitatud seisukohast, et ESM-i otsuseid tehakse nagu kehtivas leppes kirjas on – üldprintsiibina ühehäälselt. Aga erandjuhtudel, kui on ohus terve euroala stabiilsus ja otsus on aegkriitiline, hääletatakse kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel,“ ütles komisjoni esimees Anneli Ott. Ta lisas, et kriisiolukorra hinnang põhineb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga analüüsidele.

Aseesimees Riina Sikkut märkis, et möödunud nädalal toimunud rahandusministrite kohtumisel ei olnud kõne all ühehäälsuse nõudest loobumine. „Küsimuse all oli pangandusliidu kriisihaldusmehhanismi kaitsemeede, mis luuakse ja mille limiidid määratakse ühehäälselt. Sealt tehakse häälteenamusega väljamakseid vaid kriisiolukorras, kus otsustamise kiirus on määrav. Need otsused saab teha vaid selles raamis, mis varem ühehäälselt paika pannakse,“ ütles Sikkut.

ELAK-i 10. juuni istungil toetas komisjon ESM-i reformi küsimuses seisukohti, milles lepiti kokku valitsuse mullu 22. novembri istungil. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on ELAK-il õigus võtta riigikogu nimel seisukoht ja valitsus on kohustatud sellest kinni pidama. Kui seda ei tehta, tuleb sellist otsust esimesel võimalusel ELAK-ile põhjendada.

ELAK arutas täna seoses Eesti seisukohtadega eelseisval euroala tippkohtumisel taas Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi. Peaminister Jüri Ratas andis komisjonile ülevaate Eesti seisukohtadest ja ütles, et Eesti on toetanud ESM-i laenude otsustusprotsessis tasakaalustatud lahenduse leidmist. Kriisilahendusfondile laenuandmise otsuseid peaks peaministri sõnul saama erandjuhtudel suure kriisi puhul teha piisavalt kiiresti, kuid arvestades ka liikmesriikide põhiseadustest tulenevaid pädevusi. Komisjon toetas valitsuse seisukohti.