Riigikogu liige ahastab: käisin superministeeriumis ja siiani ei usu, mida seal nägin!

Riigikogu liige, puuetega inimeste eestkõneleja Tiina Kangro kirjutab sotsiaalmeedias, kuidas külastas samuti värskelt valminud nn superministeeriumi ning ei suuda ära imestada, kui halvasti võib olla korraldatud ligipääsetavus ja ruumikorraldus ühes uues avalikus hoones.

Tiina Kangro sotsiaalmeediapostitus täismahus:

Väisasin minagi täna üht ministrit külastades superministeeriumi ja ausalt öeldes - hõõrun siiamaani silmi ja näpistan kõrvu, et kas see ikka oli ilmsi või unes, mida ma nägin!

Õppejõud ja kunstikriitik Karin Paulus on andnud hävitava hinnangu hoonele nii väljast kui seest vaadates. Omalt poolt lisaksin siia appihüüde: kuidas on võimalik aastal 2017 püstitada ühte Euroopa tasemel arenenud riigi linnaruumi ligipääsetavuse põhimõtteid eirav avalik hoone?

Tuhande töökohaga hoone, kus puudega inimene peab otsima kätepesuks või muuks hädavajalikuks invakempsu, sest igal korrusel seda polegi! Kus kehva nägemisega inimene jookseb mürinal iseavanevatesse või ka mitteavanevatesse klaaspaneelidesse, mida kohati on kolmes või neljas kihis. Kus töökohtade asemel on madal puhkemööbel, mida liikumispuudega inimene kasutada ei saa. Kus kööginurkades ei ulata ratastoolis istuja endale ise tassi võtma, rääkimata selle pesemisest. Kus avatud kontoripinnal on telefonikõnede pidamiseks küll kaunid boksid, aga need on püstiseismiseks ja sinna pääseb vaid üles astudes...

Rääkimata sellest, et autoga majale läheneda on pea võimatu (peaukse ees on seisatamiseks ruumi paarile-kolmele sõidukile ja kuna need olid täis, siis kuni ma taksos maksin, blokeeris see lihtsalt linnaliiklust).

Kuidas selline asi saab üldse juhtuda, kui meil on ehitusseadustikus vastavad punktid, meil on töövõimereform ja riiklik plaan aastaks 2020 vähemalt 1000 erivajadusega inimese palkamiseks avalikku teenistusse, meil on ilus jutt universaalsest disainist ja võrdsetest võimalustest? Ja see on maja, kuhu kolis ka majandusministeerium (ehistusteemad), sotsiaalministeerium, koos viimasega ilmselt ka tööinspektsioon (?), kes võiks asja vastu huvi tunda...

Hoopis suurem küsimus on, et kuidas siis ikkagi jälle nii läks. Ok, Skais2 oli liiga keeruline, aga mis selle majaga siis keerulist oli? Äkki seekord teeks siiski vastutajad kindlaks?