Komisjonid leidsid, et esitatud analüüs on paljudes teemades kas pealiskaudne või jätab olulised keskkonnamõjud üldse arvestamata. Nii näiteks on elusorganismidele ohtlike dioksiinide sisaldust uuritud vaid  5 cm paksuses pinnakihis, kuigi need on sadestunud enamasti just sügavamates 10-30 cm kihis. Istungilt osalenud teadlaste hinnangul levivad ka lõhkamistöödel vette paiskuvad setted kümneid kordi kaugemale, kui on väidetud raportis, teatas riigikogu pressiesindaja.

Nenditi samuti, et siiani puudub ligipääs Venemaa andmetele selle kohta, mida lõhkekehade ja muude ohtlike jäätmete osas Soome lahes Venemaa majandusvööndis leida võib.

„Euroopapoolne vajadus kindlustada end gaasitarnetega ei tohi saada realiseeritud keskkonnaprobleemidesse pinnapealse suhtumise abil. Tõesti, gaasiga täidetud torujuhtmes pole iseenesest midagi erakordset, erakordne on seekord ökosüsteem Läänemere näol, kuhu toru rajada tahetakse,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees  Marko Pomerants.

Pomerantsi hinnangul peaks Eesti omapoolse analüüsi koostamisel suhtlema ennekõike Soomega, kelle majandusvööndisse trass jääb.

Nord Streami gaasitrassi piiriülese keskkonnamõju hindamise aruande läbivaatamiseks ja eksperthinnangu andmiseks on keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud teadlaste töörühm, mis peab andma oma hinnangu esitatud raportile.