Riigikogu toetusrühm võtab Maxima toidutootjate pitsitamise pärast teravdatud vaatluse alla: jaeketi ülbe suhtumine tekitab nördimust

 (189)
Riigikogu toetusrühm võtab Maxima toidutootjate pitsitamise pärast teravdatud vaatluse alla: jaeketi ülbe suhtumine tekitab nördimust
Foto: erakogu

Eesti üks juhtivaid kaubanduskette Maxima näitas viirusekriisi puhkedes oma suhtluses tarnijatega sellist nägu, mis sunnib Leedu päritolu ettevõttesse suhtuma teravdatud tähelepanuga.

Ärilehes 21. märtsil ilmunud loost „Maxima pitsitab hüppeliselt kasvava nõudlusega hakkama saamiseks viimsel piiril pingutavaid toidutootjaid trahviga" selgub, et Leedu päritolu kaubakett trahvib ka eriolukorras suure nõudluse tõttu lepingu täitmisega hätta jäävaid toidutootjaid trahviga. Tavaolukorras selline käitumine ei üllataks, kuid praegu, kui piirid on suletud ja käib võitlus inimelude eest, tekitab ühe kaubandusketi ülim ükskõiksus ja otsesõnu ülbe suhtumine leppimatut nördimust.

Riigikogu liikmed lõid Eesti toidutööstuse toetusrühma, mis võtab luubi alla kaubanduskettide käitumise Eesti toidutootjatega kriisi ajal, kus kõikidest tavaolukorras sõlmitud kohustustest lihtsalt pole võimalik kinni pidada.

Eesti Toiduainetööstuse Liit pöördus Maxima ja teiste kaubanduskettide poole, paludes mõistmist, kui mõne toote tarneaeg võib kriisi tõttu kokkulepitust pikeneda või jääda täies mahus täitmata. Paluti ka lepingujärgsete trahvide mitterakendamist.

Seotud lood:

Ühe erandiga reageerisid kaubandusketid töösturite mure suhtes mõistvalt. Selleks erandiks oli Maxima.

„Tuletame meelde, et lepingupool vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav," kirjutas Maxima ostuosakonna direktor Martynas Pikelis ettevõtte lepingupartneritele. „Vääramatu jõud ei hõlma juhtumeid, mil turul ei pakuta kohustuse täitmiseks vajalikke kaupu, lepingupoolel puuduvad vajalikud rahalised vahendid või võlgniku lepingupartnerid rikuvad oma kohustusi," deklareeris Pikelis.

Jääb mulje, et Eesti jaekaubanduses tegutseb üks ettevõte, kelle jaoks puhkenud kriis ei tähenda midagi ja ta varitseb sobivat hetke tarnijate pitsitamiseks, käivitades halastamatu trahvivabriku. Ühtaegu kõlab Maxima suhtumine hirmutavalt, paistes välja teiste arvelt ebaõiglase rikastumise soovina. Kui ülejäänud kaupmehed ilmutavad kriisi ajal tarnijate suhtes mõistvat suhtumist, siis kaubanduskett, mis ähvardab jäikusega, saab oma tooted kätte igal juhul ehk siis nö nõrkade konkurentide arvelt.

Ma pöördusin toetusrühma eestvedajana kõikide kaubanduskettide poole, et veenduda, kuidas nad kriisiolukorras käituvad ja kas aduvad oma vastutust ühiskonna ees. Kõik, kellele kirjutasin, vastasid. Vastuseid kandis ühine arusaamine kriisiaja raskustest, kus kaubandusketid, tarnijad kuid ka tavainimesed peavad seisma õlg õla kõrval ja üksteist toetama.

Selver, Rimi, Prisma, ABC Supermarkets, Coop, OG Elektra vastasid viivitamatult ja vastus laekus ka Maximalt.

Enamuse vastajate toon oli südant soojendav ning seda iseloomustab OG Elektrast saadetud sõnum. „Eriolukorras me kindlasti ei hakka kohaldama trahve, kuna saame kõik aru, et tänane seisukord on kaugel normaalsest ja veel lisa raskusi tarnijatele suunates ei muuda seda paremaks mitte kuidagi," kirjutas OG Elektra kaubandusjuht Eve Heinsaar.

Maxima kurja kasuema toon

Maxima vastuses ei tulnud puudu viisakatest sõnadest, kuid need jäid sellegi poolest kurjale kasuemale iseloomuliku tooni varju. „Arvestades Maxima Eesti OÜ erinevatest riikidest pärit lepingupartnerite rohkust, ei ole võimalik üheselt vastata Teie küsimusele, mis puudutab Force Majeure käsitlust koostöölepingutes," kirjutas Maxima Eesti tegevjuht Edvinas Volkas. „Nagu ka oma tarnijatele läinud kirjas oleme öelnud, ootame oma lepingupartneritelt lepingu täitmist, nii nagu nemad ootavad meilt enda kohustuste täitmist."

Selver sanktsioone ei kohalda ning teeb koostööd, et Eesti toidutööstus selles olukorras hästi toime tuleks. „See (sanktsioonide kehtestamine - toim) oleks vastutustundetu ja ebaeetiline," ütles Selveri juhatuse liige Kristi Lomp. „Soovime hankijatelt vaid teavitust milliste toodetega on raskusi, et oma tellimusi analoogtoodete osas reguleerida."

Rimi kinnitas, et Eestis kehtestatud eriolukorrast ja Euroopa üldisest pandeemia olukorrast lähtudes tarnijaid ei sanktsioneerita. „Sama eeldame ka oma koostööpartneritelt. Tarnija võiks Kaupa jagada hetkel võrdsetel alustel, mitte eelistama ühte partnerit teisele," teatas Rimi tegevdirektor Vaido Padumäe.

Kuid tahtlikult, teadlikult ja mitte eriolukorrast tulenevalt lepingu rikkumiste osas ei ole Padumäe sõnul jaekaupmehe paindlikkus põhjendatud.

„Oleme Prisma Peremarketis kasutanud põhimõtet, et see olukord on Force Majeure, aga samas ootame tarnijatelt jaekettide võrdset kohtlemist," rääkis Prisma Peremarketi hankedirektor Tõnis Tomingas. „Oleme näinud tootjate paindlikku ja kiiret reageerimist olukorrale ning olnud nende suhtes tarnegraafikute muutuse osas nii paindlikud kui võimalikud."

Ühe keti eelistamine tarnekindluse tagamisel isegi trahvide ähvardusel annaks Tomingase hinnangul siiski teistele kaubanduskettidele aluse leppetrahviks antud tarnija suhtes.

„Kui lepingupartner on käitunud heas usus ning teinud endast kõik oleneva, et lepingut mitte rikkuda, siis tõenäoliselt ei kohalda me oma lepingulisi õigusi trahvide määramiseks," ütles ABC Supermarkets ASi juhatuse liige Andrus Põld. „Samas ei tohi kindlasti tekkida olukorda kus tarnija eelistab tarnetel kliente, kellel karmimad poliitikad, et vältida võimalikke trahve."

Pahatahtlikkus pole iseenesest veel kuritegu, kuid riigikogu toetusrühm kavatseb väga tähelepanelikult silma peal hoida, et kuri kasuema püsiks oma tegudes eetika ja seaduste raames.