Seda kinnitab ka asjaolu, et kirja koostamise ajavahemikku hõlmavas Riigikontrolli peakontrolöri otsuses, milles käsitati muu hulgas Venemaa residentide nõudeid fondi vastu, ei ole mingit viidet kirjale või selles toodud andmetele.

Eesti Panga nõukogu endine liige mainis uurimiskomisjonile seoses Riigikontrolli audititega, et tollane riigikontrolör oli öelnud talle, et kui Riigikontrolli audiitorid käisid Eesti Panka auditeerimas, siis neile öeldi, et dokumente pole, kui ta aga Vahur Kraftile helistas, olid järgmine päev dokumendid olemas. Riigikontrolli audiitoritele dokumente Eesti Pangas parema meelega ei näidatud.

Üks fondi kreeditoridest väitis, et ta sai 2000. aastal teada Eesti Panga valeandmetega kirjast ja tegi Kaitsepolitseiameti peadirektorile Jüri Pihlile kirja kohta avalduse, millele sai ka vastuse. Kaitsepolitseiametilt saadud andmed kinnitavad kirja saatmist ja vastuskirja olemasolu.

Avalduse teinud kreeditoril, samuti Kaitsepolitseiametil kirju säilinud ei ole. Seletuste järgi menetlust asjas ei alustatud, Eesti Panka kui riigiorganit usaldati.