Riigikogu võttis vastu otsuse osaleda Küprose abipaketis

Riigikogu võttis täna pärast eelnõu kolmandat lugemist vastu otsuse osaleda Küprose abipaketis. Eesti osa selles ulatub 16,74 miljoni euroni. Poolt hääletas 54, vastu 21 riigikoguliiget. Erapooletuid ei olnud.

Hääletamisele eelnenud küsimustele vastas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, kelle sõnul on Küpros jõudnud oma tänasesse seisu seetõttu, et riigi varasemad otsused ei ole olnud jätkusuutlikud. Laenukoormused on suurenenud ja eelarve on tasakaalust väljas. Küpros on esitanud Euroopale abipalve, sest elatud on üle oma võimete piiri.

"Ma ei pakata optimismist ja vaatan asjale pigem murelikult. Keegi ei saa kindlalt välja, et raha meile ka tagasi tuleb. Küll aga on tõenäosus väga väike, et see raha ära kaob, sest raha ei anta korraga, vaid kvaraalselt vastavalt Küprose tegudele. Troika (Euroopa komisjon ja IMF - toim) monitoorib, kas Küpros täidab oma lubadusi - kas nad ikka käituvad vastavalt oma lubadustele. See on ka aluseks järgmistele rahalistele süstidele," vastas Sester riiigikoguliikme Juku-Kalle Raidi küsimusele, mis annab Eestile kindluse, et meie poolt antud raha kaduma ei lähe.

Laenuandjaks on ESM (European Stability Mechanism), kus Eesti osalus on 0,186 protsenti ehk 1,302 miljardit eurot.

Rahvusvahelist finantsabi antakse Küprosele abiprogrammi raames kokku kuni 10 miljardit eurot, sellest 9 miljardit ESMi ja üks miljard IMFi poolt.

ESMi poolt pakutavast abist kulub 2,5 miljardit eurot pankade rekapitaliseerimiseks ning 6,5 miljardit võlgade vähendamiseks riigirahanduse valdkonnas.

ESMi liikmed (v.a Soome) tegid esimesed kapitalimaksed 2012. aasta sügisel. 2013. aasta aprillis ja oktoobris on kavas järgmised maksed, viimane makse tehakse 2014. aasta esimesel poolaastal.