Riigikogulane Tapal toimuvast soojatülist: võitjaid ei paista, kaotajaks on aga ikka kohalikud elanikud

 (51)
Dmitri Dmitrijev
Dmitri DmitrijevFoto: Rauno Volmar

Uue küttehooaja eel Tapa soojavõrgu ümber puhkenud skandaal näitab ehedalt, millise segaduse toob endaga kaasa, kui omavalitsuses lähevad sassi valla arengueesmärgid ja vallajuhtide emotsioonidel tehtud otsused ning volikogu ei suuda tagada järelevalvet vallavalitsuse tegevuse üle, kritiseeris tekkinud olukorda ja reformierakondlastest Tapa vallavalitsuse liikmeid riigikogu liige, keskerakondlane Dmitri Dmitrijev.

Virumaalt valitud saadikuna olen murega jälginud Tapa vallas viimastel kuudel toimuvat. Juuni lõpus võttis Tapa vallavolikogu vastu otsuse, et määravad alates augustist peamiselt Tapa linnas asuva soojavõrgu uueks haldajaks vallale kuuluva OÜ Tapa Vesi.

Seejuures jäetakse arvestamata, et linna soojatorustikust umbes veerand kuulub teistele eraomanikule, kellest suurim on eelmine võrguettevõtja N.R. Energy. Sisuliselt tekitatakse olukord, kus sooja pole seaduslikult uuel küttehooajal kõigi tarbijateni viia enam võimalik kellelgi.

Ärileht kirjutas valla ja ettevõtte tülist põhjalikult SIIN.

Miks vald sellise otsuse teeb kiirustades ja veel enne omandiküsimuse lahendamist, jääb arusaamatuks. Ilmselt loodetakse tulevikus kogu soojavõrk eraomanikelt ära võtta - linnaelanikud ei saa ju külma jääda - aga selline käitumine tallaks jalge alla nii vaba ettevõtluse, eraomandi puutumatuse kui ka üldised õigusriigi põhimõtted, mida Eesti Vabariigis oleme seni au sees pidanud.

Seotud lood:

Vallavalitsuse eesmärgid Tapal munitsipaalkapitalismi arendada jäävad ebaselgeks. Eestis laiemalt vaadates on umbes 95 protsendis omavalitsustes sarnane soojamajanduse võrguteenus antud erasektorile, sest erafirmad üldjuhul oskavad seda teha paremini. Tavaloogika järgi võttes ei suuda pisike vallaettevõte kunagi olla oma tegevuses efektiivsem kui üleriigiliselt tegutsev suur soojatootja - räägime me oskusteabest, mastaabiefektist või kasvõi hakkepuidu sisseostmise hinnast.

Tarbijal, kelleks on Tapa valla maksumaksjad, tuleb kinni maksta ka kõik munitsipaalettevõtte lisainvesteeringud.

Kõik saavad aru, et hulgi on odavam. Seejuures tegutsevad kõik soojatootjad ja võrguettevõtted veel Konkurentsiameti terava pilgu all ehk omal käel keegi ühtki hinda kehtestada ei saa. Tapa soojamüügi hind on täna tarbijate jaoks üks madalamaid Eestis, kuid vallavalitsuse ette võetud sammude tõttu see võib lähiajal kerkida, sest tarbijal, kelleks on Tapa valla maksumaksjad, tuleb kinni maksta ka kõik munitsipaalettevõtte lisainvesteeringud.

Tapa vallavalitsus reformierakondlasest vallavanema Riho Telli ja varem samasse erakonda kuulunud abivallavanema Andrus Freienthali juhtimisel on keetnud uue küttehooaja algul supi, millele keegi üheski otsast läheneda ei oska. Selgitusi vajaks ka Konkurentsiameti tegevus selle segaduse ohjamisel. Kui vastavad tõele Tapa vallavalitsuse väited, et Konkurentsiamet on kõik valla tegevused eelnevalt heaks kiitnud, siis tekib kahtlusi vastavate ametnike piisava reageerimise osas. Hetkel selles olukorras ei nähtu ühtegi võitjat, kaotajaks on aga kindlasti kohalikud sooja tarbijad.

Oma osa segaduse korraldamisel on ka selles, et vallavalitsuse ametnikel pole juba eos välistatud huvide konflikt. Kuidas saab valdkonda kureeriv abivallavanem olla samal ajal muudatustest kasu saava vee-ettevõtte juhatuse liige? Näen siin vallavolikogu rolli selliseid olukordi lasta mitte tekkida, sest Eesti lähiajaloost meenub mitu olukorda, kus erinevate rollide sassi ajamine kohalikus omavalitsuses on toonud kaasa hiljem kriminaaluurimise. Loodan ja usun, et asi ei lähe sama kaugele Tapal.