"Just seda pidasingi silmas, et Skandinaavia pangad jagaksid Eestis teenitud kasumit Eesti tütarettevõtte tasandil. Kui pangad Eestis dividendi ei jagaks, osaleks Eestis loodud kasum ikkagi pangakontserni aktsia väärtuse kasvatamisel. Kui dividendid jagatakse vaid Stockholmi börsi kaudu läheks kogu tulumaks Rootsi riigile. Mingit muud või eraldi maksuregulatsiooni sisseseadmist pankadele ma silmas ei pidanud," räägib endine rahandusminister.

Sõerd märgib, et oleks õiglane, kui välispangad kasutaksid rohkem võimalust Eestis teenitud kasumilt maksta dividendi Eesti kaudu või teisisõnu Eestis registreeritud tütarettevõtte tasandil. "Äripäev avaldas hiljuti nimekirja kümnest 2012. aastal kõige suurema ärikasumi saanud ettevõttest. Kümnest kolm olid pangad. Seejärel avaldas leht ka suurimad ettevõtte tulumaksu maksjad samal aastal. Seal ei olnud enam ühtki panka. Siin tekib muidugi järgmine küsimus, kas dividendi maksukoormus on soodsam Eestis või hoopis Rootsis. Teadaolevalt langetas Rootsi alates sellest aastast ettevõtte tulumaksu nelja protsendipunkti võrra," arutles Sõerd.

Sots: Sõerd tegeleb meelelahutusega

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Rannar Vassiljevi (SDE) hinnangul peaks jätma erasektorile loomupärase ülesande tegeleda erahuvidega ja avalikule sektorile kohustuse hoolitseda avalike huvide eest. "Seetõttu ei hakka pankadele ette heitma käitumist, mis on seaduslik. Pigem tuleb riigil ise peeglisse vaadata. Rääkida Aivar Sõerdi kombel moraalsest kohustusest maksta vabatahtlikku tulumaksu, mis pole täna sisuliselt võimalik, on pigem meelelahutusliku väärtusega. Küsimus ei ole niivõrd pankade käitumises, kuivõrd riigi maksusüsteemis, mis selle põhjustab," kõneles Vassiljev.

Ta lisab, et pankade puhul ei peaks eesmärk iseenesest olema kogu akumuleeritud kasumi jaotamine, sest see mõjutab kapitaliadekvaatsuse taset, olles lihtaktsia ja reservide kõrval üks esmasest omavahendist. "See tähendab, et panga riskide maandamise seisukohast on jaotamata kasum positiivne. Küll aga on riigi jaoks laiemalt teema, et tänase ettevõtte tulu maksustamise juures jääb investeeritud kasumi kõrval maksustamata ka pangakontol "lebav" tulu," muretseb sotsiaaldemokraat.

Kas ja kuidas maksustada?

Vassiljev pakub, et "lebava tulu" maksustamiseks võiks kaaluda jaotamata kasumile maksumäära kehtestamist, mis oleks oluliselt madalam jaotatud kasumi maksumäärast. "Teine võimalus oleks nn avansiline tulumaks, kus teatud akumuleeritud kasumi piirist alates oleks kasum madala määraga maksustatud ning tulevikus kasumi jaotamisel oleks selleks hetkeks makstud summa tulumaksust mahaarvatav," fantaseerib riigikogulane. "See tagaks riigile stabiilsema maksulaekumise, oleks võrreldes teiste riikidega endiselt soodne ning vähendaks suurte turulolijate konkurentsieelist uute tulijate ees. Täna oleme ettevõtte tulu maksustamise osakaalu järgi kogu maksutulust Euroopa Liidu madalaimate hulgas, SKP-ga võrdluses eelviimane," nendib Vassiljev.

Pank võiks tasuda 400 miljonit tulumaksu

Swedbank AB aruandest selgub, et kahjukindlustusest välja võetud kasum kosutas kogu grupi kapitali. Muuhulgas lisatakse, et juhul, kui Swedbank Eesti võtaks siinsest pangast välja kogu jaotamata kasumi, peaks pank maksma riigieelarvesse kokku 414 miljonit eurot tulumaksu.
Mida tähendaks 414miljoniline tulumaksu laekumine riigieelarvesse? Sotsiaaldemokraat Vassiljev näitlikustab seda summat lähtudes oma maailmavaatest.

"Hüpoteetiline olukord suurendaks kahtlemata oluliselt riigi tulusid, tõstes maksukoormust umbes kaks protsenti SKP-st. See on neli korda sama palju, kui maksab aastas lastetoetuste kolmekordistamine või võrdne tulumaksuvaba määra alampalgani (355 eurot) tõstmise aastase hinnasildiga. Samas tuleb arvestada, et tegu oleks üheaastase mitte regulaarselt laekuva tuluga," täpsustas Vassiljev.