Need on aktsiisimäärad, mis võeti vastu 2015. aastal.

Tervise aspekti ei tohi kõrvale jätta, ütles Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond). Kas meie eesmärk on vähendada alkoholi tabimist kaheksa liitrini aastas?

Tagasiminek 2015. aasta süsteemi juurde ei muuda midagi. Keskerakond seda ei toeta, märkis ta ja soovitas eelnõu tagasi lükata.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli lükata Reformierakonna esitatud eelnõu tagasi.

Esimesel lugemisel on eelnõu tagasi lükatud. 42 olid tagasilükkamise poolt ja selle vastu oli 27 riigikogulast.

“Aktsiisipoliitikal on päris palju aspekte, üldjuhul on selle eesmärgiks jaehinna tõstmine ja läbi selle tarbimise vähendamine ehk tarbijate käitumise mõjutamine.,” ütles Aivar Sõerd. “Samas peavad riigid aktsiisipoliitika kujundamisel arvestama naaberriikide hindadega, et vähendada oma elanike piirikaubandust, tuleb arvestada võimalike varimajanduse aspektide ja riskidega, tuleb arvestada riigi maksutuludega, ettevõtjate käitumisega, mõjuga ettevõtlusele ja mõjuga ärisektori rahvusvahelisele konkurentsivõimele.”

“Eesti ei ole oma viimase aja aktsiisipoliitika kujundamisel piisavalt nende aspektidega arvestanud ja alkoholi hinnavahe Lätiga on paisunud kahekordseks. Sellest on saanud tarbijatele stiimul aktsiisikaupade ja ka muude kaupade ostmiseks Lätist,” jätkas ta. “Valitsuse senised sammud on olnud täiesti ebapiisavad. Tootjate hinnangul müüdi tänavu esimeses kvartalis Läti piiril üle kahe korra rohkem alkoholi kui mullu samal ajal. Riigile on tekitatud oluline maksukaotus. Ei maksa loota, et probleem iseenesest laheneb.”

“No meil oli võimalik sel nädalal rahanduskomisjonis näha riigi rahanduse hetkeseisu ja kui väga kiirelt kasvava majanduse tingimustes tööjõumaksud laekuvad väga hästi, siis aktsiisid on põletamas eelarvesse üha suuremat auku. Me räägime siin juba kaugelt rohkem kui sajast miljonist eurost kogumõjust, mis võib arvutada kas ERM-idesse või Tartu maantee kilomeetritesse, aga ma arvan, et igaüks siin saalis saab aru, et on üüratu raha ja näitab selle aktsiisipoliitika täielikku läbikukkumist,” ütles Taavi Rõivas. “Aga mu küsimus on, et kas ma saan õigesti aru, et seni, kuni need aktsiisitõusud on olnud mõistuse piires, ütleme 5, 10 või 15% aastas, see on see tegelikult mõjunud alkoholi tarbimisele negatiivselt ehk inimesed tarbivad vähem, ja nüüd kurja juureks on eeskätt need 70 ja 45%-lised aktsiisitõusud.”

“Väga lugupeetud ettekandja! Sinu jutust tuli kenasti välja, et kõige üle, mis kasvab, ei ole põhjust uhkust tunda. Ja minu jaoks on tõepoolest hämmastav see, et kuigi Rahandusministeerium ise prognoosib ka sel aastal piirikaubanduse kasvu Lätiga, siis tegelikult sisuliselt mitte midagi ette ei võeta,” ütles Toomas Kivimägi. “Kui sa tõid välja need numbrid – suurusjärk 100 miljonit, mis me viime Lätti –, siis selle 100 miljoni eest saaks ehitada igal aastal 30 kilomeetrit 2 + 2 maanteed Pärnust Tallinnasse.”

"Üks väga tark poolakas kunagi sõnastas selle idee niiviisi, et minuti pikkus sõltub sellest, millisel pool tualetiust sa seisad,” ütles Mihhail Stalnuhhin. “See käib ka piirikaubanduse suhtes. Piirikaubandus on suurepärane, kui me müüme alkoholi suurtes mahustes neile, kes meie juurde tulevad, ja see on kehva, kui meie inimesed ostavad kuskilt kõrvalt riigist. Ma võin sellega nõustuda, jah, see on üsna kehva nähtus, aga see näitab, osutab sellele, et on olemas peale alkoholihinna veel seos ka sissetulekutega. Ja kui eestimaalase, Eestist pärit inimese sissetulek on suurem, siis on põhjustatud ka see, et teatud hinnad on kõrgemad kui kõrvalriigis, ja kui lätlase sissetulek on väiksem, siis on põhjustatud see madalam hind. Kõik sõltub üksteisest. Seda, et viina hinna pärast hakkab eestlasi Eestist ära kolima, see on selline ebausk oma rahvasse. Seda enam, et pigem lätlased praegu kolivad Eestisse, selleks et saada Eesti palka, selleks et saada Eesti sotsiaalkindlustust ja sellest on kirjutatud mitmes kohas.”

“Nüüd piiripoed. Mina näiteks seal kohas, kus elab minu ema, korteri aknast nägin 90-ndatel kahte väikest poodi, aga umbes 300 meetri raadiuses oli neid mingi neli või viis. Ühtegi praegu ei ole. Kunagi seda nimetati loomulikuks protsessiks, praegu selles nähakse mingit võitlust piirimaade vastu,” üjätkas Stalnuhhin. “See ei ole nii, see on eluline loogika. Ja alkoholist. Kui te tahate ette kujutada, ma pöördun siin eelkõnelejate poole, et kui külas enam ei ole kooli, ei ole klubi, ei ole konstaablit, ei ole arsti või velskrit, praktiliselt midagi ei ole, on ainult pood, mille käive on 30% alkoholi – ja see on see, mida me peame kaitsma. Te peaksite kaitsma seda, et igasse väikesesse kohta tuleksid tagasi need tõelised inimesi kinni hoidvad asutused: haridus, sotsiaal, kultuur. Viinaga saab kinni hoida ainult teatud elustiiliga inimesi, muud mitte kedagi.”