Ministeerium esitas kassatsioonikaebuse ringkonnakohtu otsuse osale, millega kohus tuvastas riigi ja Elektriraudtee vahel sõlmitud reisijateveo lepingus tühisuse asjaolusid. "Me leiame endiselt, et otselepingud raudteel on lubatud ja kui eelmises astmes me saime nii-öelda pool võitu, siis oleks mõistlik selle asjaga lõpuni minna," ütles MKM-i pressiesindaja Rasmus Ruuda BNS-ile toona.

Edelaraudtee esitas oma kaebuse kohtuotsuse osa kohta, millega kohus jättis riigi ja Elroni vahel sõlmitud reisijateveo lepingu avalikkuse huvides kaheks aastaks kehtima. "Kuigi ringkonnakohus pidas Edelaraudtee vaidlustust põhjendatuks ja nõustus, et riik toimis konkursita otselepingu sõlmimisel seadusevastaselt, jättis ringkonnakohus avalikele huvidele viidates riigi ja Elroni vahelise otselepingu lühendatud ajaks jõusse," selgitas ettevõtte kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov BNS-ile toona.

"Just selles viimases osas Edelaraudtee ringkonnakohtu otsuse ka vaidlustas, kuna leiame, et niivõrd oluliselt seadust rikkuvat lepingut ei ole mistahes kaalutlustel ka lühendatud perioodiks õiguspärane kehtima jätta," lisas ta.

Tallinna ringkonnakohus rahuldas 20. detsembril osaliselt MKM-i apellatsioonkaebuse ning jättis ministeeriumi ja Elektriraudtee AS-i vahel sõlmitud lepingu jõusse ülekaaluka avaliku huvi tõttu.

Ringkonnakohus tühistas Tallinna halduskohtu 11. novembril tehtud otsuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 4. septembril tehtud otsuse.

Kohus tuvastas küll mullu 1. juulil ministeeriumi ja Elektriraudtee AS-i vahel sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu osas tühisuse asjaolude esinemise, kuid jättis lepingu jõusse ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Samas lühendas kohus lepingu tähtaega selliselt, et leping kehtib kaks aastat alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Tallinna halduskohus jättis novembris rahuldamata MKM-i kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsusele, millega tuvastati riigi ning AS-i Elektriraudtee vahel sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu tühisus.

Halduskohus nõustus otsuses vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et ühistranspordiseadusest tulenes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil kohustus viia raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks läbi riigihangete seaduses kohane hankemenetlus.

Halduskohtu hinnangul tähendab selline kohustus ühtlasi keeldu otselepingu sõlmimiseks ning vastavat otselepingu sõlmimise õigust ei saa tuletada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. oktoobri 2007 määrusest, nagu seda tegid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja AS Eesti Liinirongid.