Riigikohus: jäätmevedaja ei muutu veo käigus jäätmete omanikuks

 (11)
Lisatud advokaatide kommentaar!
Prügivedu.
Prügivedu.Foto: Rene Suurkaev

Riigikohtu halduskolleegium selgitas tänases otsuses, et jäätmevedaja ei muutu veo käigus jäätmete omanikuks ning ka pärast vedu otsustab korraldatud jäätmete töötlemise üksikasjade üle kohalik omavalitsusüksus.

Riigikohus lahendas vaidluse, mis puudutas Surju, Tori, Paikuse ja Tahkuranna valla ning Sindi linna jäätmeveo hanke tingimust, et vedaja peab segaolmejäätmed vedama Paikre prügilasse ladestamiseks. Paikre prügilat käitab Pärnu linna ja Paikuse valla osalusega äriühing. Esimese ja teise astme kohtud rahuldasid Ragn-Sells AS-i kaebuse ja tunnistasid tingimuse õigusvastaseks. Riigikohus leidis, et vaidlustatud punkt ei riku Ragn-Sells AS-i õigusi ja jättis kaebuse rahuldamata.

Tahkuranna valla esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Allar Jõks ütesid lahendit Ärilehele kommenteerides, et kohus tõmbas kriipsu peale jäätmevedajate plaanile, kus nad põhiseadusele tuginedes kohalikke jäätmeid enda omaks pidama hakkasid.

Seotud lood:

"Selline oli mõlema turuliidri seisukoht. See on aga määrava tähtsusega. Kui otsus oleks olnud vastupidine, tähendanuks kohustus viia jäätmed konkreetsesse jäätmekäitluskohta jäätmete sundvõõrandamist. Lahend kinnitab jõuliselt omavalitsuse ja avaliku sektori õigust teha asju ise, kui nad seda soovivad. Usun seda tsiteeritakse tulevases praktikas veel palju," ütles Ginter.

Jäätmeseaduse kohaselt korraldab kohalik omavalitsus jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. See tähendab, et ka pärast vedu otsustab jäätmete töötlemise üksikasjade üle kohaliku omavalitsuse üksus, mitte jäätmevedaja.

Jäätmeveo riigihanke ettevalmistamisel peab kohalik omavalitsus määrama jäätmeveo sihtpunkti ehk jäätmekäitluskoha, kuhu tuleb jäätmed vedada. Seda omavalitsuste õigust on tunnustanud ka Euroopa Kohus. Praegusel juhul käiski vaidlus jäätmeveo sihtpunkti üle. Sihtpunkti kindlaksmääramise põhimõtteid oli Tahkuranna vald oma hankedokumentides arvestanud. Jäätmehierarhia põhimõtte järgi tuleb taaskasutust eelistada ladestamisele. Teisalt tuleb jäätmeid töödelda võimalikult lähedal nende tekkimise kohale.

Kolleegium rõhutas, et jäätmete töötleja meelevaldne väljavalimine omavalitsuste poolt võib rikkuda teiste töötlejate, sh kaebaja ettevõtlusvabadust ja riigihankeõiguse põhimõtteid. Jäätmete edasist töötlejat ega töötlemise viisi ei määrata siiski kindlaks jäätmeveo riigihankes. Kohalik omavalitsus peab enda ja jäätmete edasise töötleja vahelise õigussuhte reguleerima lisaks jäätmeveole, arvestades seejuures halduskoostöö seadusest ja riigihangete seadusest tulenevate nõuetega.

Tulenevalt Riigikohtu 6. jaanuari 2015. a otsusest ei saa KOV määrata jäätmekäitluse teenustasu hinda ega arveldada otse jäätmetekitajaga.