Jäätmekeskus on Lääne-Viru omavalitsuste mittetulundusühing, mis korraldab jäätmeveo hankeid Rakvere linnas ning Sõmeru ja Vinni vallas.

Konkurentsiameti ettekirjutuse järgi nõudis keskus jäätmevaldajatelt nendega arveldamise eest põhjendamatult kõrget tasu. Riigikohus leidis, et jäätmekeskuse tegevus ei ole ettevõtlus konkurentsiseaduse mõttes, vaid jäätmekeskuse kaudu jäätmevedu korraldades teostavad omavalitsused avalikku võimu. Arveldamine on üksnes abistav tegevus, mitte eraldi teenus.

Jäätmevedu on tihti korraldatud hoopis selliselt, et jäätmevedaja arveldab klientidega otse. Sellisel juhul on arveldamine osa jäätmevedaja ettevõtlusest ning selle eest võetav tasu allub konkurentsiameti järelevalvele. Praegusel juhul oli jäätmevedu korraldatud jäätmeseaduse varasemate sätete alusel.

Selle mudeli järgi on jäätmevedaja kliendiks jäätmekeskus, kes ühtlasi arveldab jäätmevaldajatega, nõudes neilt avalik-õiguslikku tasu. Rakendussätted võimaldavad jätkata jäätmevedu sellisel viisil kuni lepingute kehtivusaja lõpuni. Kui jäätmevaldaja leiab niisuguses olukorras, et temalt nõutav avalik-õiguslik tasu on põhjendamatult kõrge, on tal õigus see vaidlustada halduskohtus.

Lääne-Viru Jäätmekeskusel aitasid kohtus konkurensiameti üle võidu saada Soraineni advokaadid Allar Jõks, Kaupo Lepasepp ja Kaspar Endrikson. "Väga lihtne see ei olnud, sest erimeelsused konkurentsiametiga olid põhimõtteliselt igas küsimuses," rääkis Jõks.

Ta märkis, et kui konkurentsiamet oleks 2015. aasta sügisel nõustunud MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse põhjendustega – mille õigsust riigikohus täna kinnitas –, siis oleks säästetud (riigi) raha ja paljude toredate inimeste närve.

Jõksi sõnul on riigikohtu otsusel laiem mõju kõigile kohalikele omavalitsustele (KOV), kõikidele sektoritele ja konkurentsiametile, sest amet ei saa riigikohtu otsuse valguses lähtuda enam oma üldistatud eeldusest nagu kujutaks KOV või KOVi MTÜ tegevus alati majandustegevust.

"Nüüd peab konkuentsiamet iga üksikjuhtumi põhiselt tõsiselt hindama, kas konkreetne KOV tegevus ikkagi kujutab majandustegevust või siiski avaliku võimu teostamist (mille suhtes konkurentsireeglid ei kehti). Ei ole nii, et kui KOV pakub tarbijatele mingeid teenuseid, siis on KOV kohe ettevõtja ja konkurentsiameti hambus," selgitas vandeadvokaat.

Tema sõnul tuleb hinnata ka laiemat faktilist ja õiguslikku olukorda, mille raames KOV tegutseb. "Need järeldused ei kehti üksnes KOVide MTÜ-de, vaid ka riigile kuuluvate MTÜ/SA-de või muude isikute suhtes, kes riigilt saadud volituste alusel teostavad avalikku võimu," märkis Jõks.

Sarnane vaidlus käib ametil ka Tallinna linnaga, kus konkurentsiamet tegi Tallinna linnale ettekirjutuse korraldatud jäätmeveo teenustasude alaldamiseks. Ka Tallinn vaidlustas KA ettekirjutuse kohtus.

Kuivõrd Lääne-Viru Jäätmekeskuse ja Tallinna kohtuvaidlused põhinevad analoogsetel asjaoludel, siis riigikohtu tänase otsuse valguses võib konkurentsiametit oodata kaotus ka Tallinnas.

Ühtlasi märkis Jõks, et riigikohtu tänase otsusega ei ole tehtud karuteenet tarbijatele, sest nt Lääne-Viru Jäätmekeskuse rakendatavad hinnad on täiesti keskmises suuruses. Konkurentsiameti menetlus sai alguse konkurentide, mitte tarbijate kaebusest.

Konkurentide kaebus konkurentsiametile oli tingitud sellest, et neid segas KOV-i valitud turumudel, kus jäätmefirmad ei saanud ise kogu turgu enda kätte – ehk selle asja suurem tähendus on ka suurte jäätmekäitlejate võitlusest turuosa pärast, teisisõnu jäätmesõda.

Otseselt seaduseid pole selle lahendi pärast vaja ümber teha. "Pigem andis lahend konkurentsiametile suuniseid, kuidas konkurentsiseadust rakendada," lausus Jõks.