Riigikohus langetas otsuse elektriliinide talumise tasu osas
Seega tühistas riigikohus kahe esimese kohtuastme otsused, millega Elering oleks pidanud maaomanikule tasuma igal aastal ligikaudu 38 500 eurot. Nüüd jätkub vaidlus konkreetse väljamakstava tasu üle Harju maakohtus.
Riigikohtu otsust kommenteerib energiaõiguse ekspert ja advokaadibüroo GLIMSTEDT partner Moonika Kukke, kelle sõnul võib nüüd ennustada, et paljud maaomanikud paluvad kohtul hüvitiste suurus kindlaks määrata.
1. Riigikohus ütleb, et talumistasu hüvitise määramisel tuleb eristada:-enne 1.4.1999 ehitatud tehnorajatisi, mida maaomanik talub seaduse alusel ja;
-peale 1.4.1999 ehitatud tehnorajatisi, mida maaomanik talub sundvalduse või lepingu alusel.
Kommentaar: Riigikohtu otsus ei käsitle tehnorajatisi, mis on ehitatud peale 1.4.1999, kuid mille ehitamisele ei ole eelnenud ei maaomanikuga lepingu sõlmimist ega ka sundvalduse seadmist, teisisõnu tehnorajatisi, mis asuvad teise isiku maal ilma õigusliku aluseta, kuid mida samuti kasutatakse avaliku teenuse pakkumiseks.
2. Riigikohus leiab, et kohtul on õigus määrata tehnorajatise talumise tasu, kuigi Riigikohtu ootus kolm aastat tagasi 17.04.2012 otsuses oli, et seadusandja ise astub sammud põhiseadusele vastava standardiseeritud talumistasude määramise metoodika kehtestamiseks. Kui seadus on põhiseadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatud, täidab lünga kohus, kellel on õigus kasutada selleks ka analoogiat.
Kommentaar: Selle seisukoha alusel võib ennustada kohtule esitatavate avalduste arvu olulist kasvu, kus maaomanikud paluvad kohtul hüvitise suurus kindlaks määrata.
3. Riigikohus nõustus Justiitsministeeriumi ja õiguskantsleri poolt välja öeldud kaheastmelise hüvitise süsteemiga:
-Perioodiline talumistasu vähemasti ulatuses, mis katab maaomaniku kulud (nn kuluhüvitis), eelkõige maamaks, kinnistu hooldamise kulud.
-Ühekordne või perioodiline lisahüvitis (nn lisahüvitis) maa teise isiku kasutusse andmise eest. Lisahüvitis laieneb nii juba olemasolevatele tehnorajatistele kui ka alles ehitatavatele tehnorajatistele.
Kommentaar: Kuna lisahüvitisi ei ole senini kohalikud omavalitsused sundvalduse seadmisel reeglina määranud ja ka võrguettevõtjad ei ole neid reeglina maksnud, samas ei ole maaomanikud lisahüvitisest ka loobunud, siis võib prognoosida lisahüvitisnõuete esitamise kasvu. Perioodilise hüvitise osas on võrguettevõtjad maksnud hüvitisi kehtetuks tunnistatud talumistasude määrade järgi, mis Riigikohtu otsuse alusel võivad standardse lahenduse puudumise tõttu olla individuaalselt määratavad.
4. Riigikohus leidis, et omandireformi käigus tagastatud või erastatud maal olnud tehnorajatise talumise eest on tagantjärgi määratav lisahüvitis eelduslikult väiksem, kui uute tehnorajatiste ehitamiseks sundvalduse seadmisel määratav lisahüvitis. Sobivaks analoogiaks peab Riigikohus omandireformi käigus tagastatud või erastatud maal olnud tehnorajatise talumise eest lisahüvitise maksmisel lähtuda kompensatsioonist, mida riik oleks maksnud maareformi käigus õigustatud subjektile maa tagastamata jätmisel. Lisahüvitise maksmise kohustus on võrguettevõtjal, mitte riigil ja seda sõltumata sellest, kas Konkurentsiamet on selle kulu võrgutasudes eelnevalt aktsepteerinud või mitte.
Kommentaar: Võrguettevõtjatele tähendab see seda, et võrgutasudest ei pruugita hüvitisnõuetele katet saada ja samas ei pruugi Konkurentsiamet juba välja makstud hüvitis põhjendatuks pidada.
5. Lisaks talumistasule saab nõuda ka talumistasu maksmisega viivitamise eest või vähemmakstud talumistasu eest seadusjärgset viivist.
Eleringi juht Taavi Veskimägi kinnitas, et Elering ei kavatse vältida talumistasude maksmist kui see on kehtestatud põhiseadusega kooskõlas oleva metoodika alusel. „Antud Riigikohtu otsuse valguses on vajalik kiiresti luua talumistasu maksmise ühtsed alused, sest antud otsus võib viia ebamõistlikku olukorrani, kus iga üksiku kinnisasja omanikuga tuleks talumistasu suuruses eraldi kokku leppida või vaielda selle suurus läbi kohtus. See on ühiskonnale väga kallis lahendus, mis ei saa olla kuidagi toimiv, " kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
