Riigikohus: pisivigade pärast ei peaks riigihankes osalejat kõrvale jätma
Riigikohus leidis, et pakkumises on tehtud vormilisi vigu või jäetud mõned dokumendid esitamata, peaks andma pakkujale võimaluse viga parandada, kui pakkuja ei olnud veast teadlik.
Eesti Töötukassa viis läbi riigihanke suhtekorralduse nõustamisteenuse osutaja leidmiseks. Üks hankes osaleja jäeti pakkujana kvalifitseerimata, sest ta ei esitanud tõendit, mille vajalikkus selgus lõplikult alles kohtumenetluse käigus.
Riigikohus leidis, et riigihangete seadust tuleb tõlgendada selliselt, et hankija võib anda pakkujale võimaluse ekslikult esitamata jäänud tõendi või dokumendi esitamiseks, isegi kui seda tulnuks teha juba koos pakkumusega. Siiski ei saa pakkujad sellise võimaluse andmist eeldada igasugustel tingimustel.
„Ka piisava põhjalikkusega ettevalmistatud riigihanke puhul ei ole välistatud, et hankija ja pakkuja tõlgendavad hanketeates toodud nõudeid erinevalt. Ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista hanketeate tingimuste tegelikku sisu. Võib juhtuda, et hanke alusdokumentide tingimused on pakkuja jaoks esmapilgul üheselt mõistetavad ja selged, kuid kvalifikatsiooni kontrollimisel ilmneb siiski, et hankija on mõistnud neid teisiti,“ märkis riigikohus.
Konkreetse vaidluse puhul tõlgendasid ka riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud hanketeate tingimusi erinevalt.
Riigikohtu hinnangul ei ole see, kui erandjuhul korrigeeritakse pakkumusega seonduvaid andmeid või täpsustatakse ja parandatakse ilmsed tehnilised vead, vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Samas on aga andmete täpsustamisel ja parandamisel piirid - neid ei saa muuta ulatuses, mis sisuliselt tähendaks uue pakkumuse esitamist.
„Erinevalt pakkumuse tehnilistest üksikasjadest ning pakkumuses märgitud hinnast ja muudest lepingutingimustest ei ole täiendavad andmed või selgitused pakkuja kvalifikatsiooni kohta andmeteks, mis saaksid esitatud pakkumust sisuliselt muuta,“ märkis Riigikohtu halduskolleegium.
