Riigikohus: riigihalduse minister kehtestas Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu õigusvastaselt

 (74)
Riigikohus: riigihalduse minister kehtestas Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu õigusvastaselt
Riigikohtunikud Ivo Pilving ja Nele ParrestArgo Ingver

Riigikohus rahuldas osaliselt keskkonnaühenduste ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebuse ning tühistas Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud jäid jõusse.

Riigikohtu halduskolleegiumi sõnul kehtestas riigihalduse minister Jaak Aab Pärnu maakonnaplaneeringu õigusvastaselt, kuna välja polnud selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale. Natura hindamine tuleb teha alati, kui eelhinnangu põhjal ei ole võimalik välistada, et kavandatav tegevus mõjutab oluliselt Natura ala kaitse eesmärke.

Rail Balticu trass Argo Ingver
Seotud lood:


Kohtuasjas vaidlustasid MTÜ-d Rail Balticu trassi maakonnaplaneeringud. MTÜ-d leidsid halduskohtule esitatud kaebuses, et maakonnaplaneeringud on õigusvastased nii menetluslike rikkumiste tõttu kui ka sisuliselt. Muu hulgas ei selgitatud kaebajate hinnangul piisava põhjalikkusega välja trassi asukoha keskkonnaseisundit ja raudtee mõju looduskeskkonnale, sealhulgas kaitstavatele linnuliikidele. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata.

Riigikohtu halduskolleegium rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Ülejäänud osas jättis Riigikohus haldus- ja ringkonnakohtu otsused muutmata.

Raudtee võib mõjutada lindude elupaiku

Riigikohtu sõnul jätsid planeeringu koostajad Rail Balticu trassilõigu 4A kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega. Riigihalduse minister poleks tohtinud sellises olukorras planeeringut kehtestada. Euroopa Kohtu järjepideva praktika järgi tuleb Natura hindamine teha alati, kui eelhinnangu põhjal ei ole võimalik välistada kavandatava tegevuse olulist mõju Natura ala kaitse eesmärkidele. Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et Natura hindamine oleks olnud nõutav üksnes juhul, kui ekspert oleks eelhindamise käigus tuvastanud olulise negatiivse mõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus järeldas ekspert, et raudtee rajamine ja toimimine võivad halvendada Luitemaa linnuala kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide merikotka, must-toonekure ja metsise elupaikade kvaliteeti. Seega ei olnud oluline mõju linnuala kaitse eesmärkidele välistatud ja Natura hindamine oli nõutav.

Samuti ei leppinud kolleegium ministri selgitusega, et olulise mõju puudumine Luitemaa linnualale nähtub asjaolust, et linnualale Natura hindamist ei tehtud. Natura hindamise oleks tohtinud tegemata jätta vaid juhul, kui eksperdi selgelt väljendatud järeldused ei jätaks üles mingit teaduslikult põhjendatud kahtlust selle kohta, et häiringud võiksid olla olulised. Üksnes Natura hindamise tegemata jätmise fakt selliseid kahtlusi ei kõrvalda.

Luitemaa linnuala Natura eelhinnangus nimetati mitmeid raudtee võimalikku ebasoodsat mõju leevendavaid meetmeid, sealhulgas näiteks nõuded minimeerida müra ja ajastada ehitustööd väljapoole lindude pesitsusaega. Euroopa Kohus on selgitanud, et Natura eelhindamise etapis, kus otsustatakse Natura hindamise vajalikkuse üle, ei tohi arvestada mõju leevendavate meetmetega. Selliste meetmete arvesse võtmine eelhindamise etapis võib kahjustada loodusdirektiivi kasulikku mõju, kuna tekib oht, et hindamisest hiilitakse kõrvale. Kas ja kuidas on võimalik raudteega kaasnevat mõju leevendada, tuleb välja selgitada just Natura hindamise, mitte eelhindamise etapis.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus uuriti küll raudtee mõju must-toonekurgedele, merikotkastele ja metsistele, kuid need uuringud ei asenda Natura hindamist, mis võimaldab selgitada, kas kavandatav tegevus ohustab Luitemaa linnuala terviklikkust ja kaitse eesmärke. Kogutud andmed Luitemaa linnuala loodusväärtuste kohta on lünklikud. Sealjuures pole ammendavalt hinnatud, milline on Luitemaa linnuala kaitse eesmärgiks olevate linnuliikide olukord ja nende elupaikade seisund linnualal tervikuna ning kuidas mõjutaks raudtee linnuala terviklikkust. Natura hindamise aruande järeldused ei tohi sisaldada lünki ning peavad hajutama kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused kavandatud tööde mõju suhtes.

Lisaks Luitemaa linnuala kõrvale jääva raudteetrassi lõigule 4A tühistas Riigikohus Pärnu maakonnaplaneeringus ka kaks trassilõiguga 4A ühendatud lõiku (3A ja 4H), et rahandusministeeriumile jääks piisav kaalumisruum tuvastatud vea kõrvaldamiseks. Pärnu maakonnaplaneeringu tühistamise järel on rahandusministeeriumil võimalik valida, kas algatada uus või uuendada vana planeerimismenetlus – mõlemal juhul tuleb teha Natura hindamine.

Planeeringu võib kehtestada juhul, kui nõuete järgi tehtud Natura hindamise tulemusel on võimalik veenduda, et kavandatav raudtee ei kahjusta Natura ala terviklikkust ega kaitse eesmärke. Kui Luitemaa Natura hindamise tulemustest nähtub, et raudtee võib Luitemaa linnuala terviklikkust kahjustada, on Vabariigi Valitsusel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi siiski võimalus kehtestada Pärnu maakonnaplaneering ka kavandatud kujul. Vabariigi Valitsus võib seda teha juhul, kui alternatiivseid lahendusi pole ning raudtee rajamine on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel.

Kaks kohtuastet

Tallinna halduskohus ja Tallinna ringkonnakohus on varasemalt jätnud kodanikeühenduste kaebused rahuldamata. Küsimusele, miks kahes astmes kaebusi ei rahuldatud, vastas riigikohtunik Ivo Pilving ütles, et räägitud on nii otsestest kui kaudsetest mõjudest. Ta märkis, et raudtee ehitusega kaitsealuseid metsi ei hävitata, kuid kaudne mõju tuleneb mürast.

Rail Balticu tulevikust rääkides ütles Pilving, et selle otsuse peab tegema valitsus. Tema sõnul ei saa kohus teha otsust, kas Rail Baltic on loodusele avaldatavast mõjust olulisem.