Tänavu juuni algul toimunud Tallinna Sadama eksjuhtidega seotud korruptsiooniasja istungil taotlesid kaitsjad, et meedia ei kajastaks avalikel kohtuistungitel ülekuulatavate tunnistajate antud ütlusi.

Maakohtu kohtunik Kristina Väliste andiski seepeale välja määruse, mis keelab - ilma igasuguste eranditeta - tunnistajate kõneldu avalikustamise enne kohtuliku uurimise lõppu. See tähendab, et näiteks täna kohtus antud ütlusi saaks avaldada sisuliselt vahetult enne kohtuotsuse langetamist, 2020. aasta lõpus või 2021. aasta algul. Rikkumise eest saab isikut karistada kuni üheaastase vangistusega.

Delfi ja Eesti Päevaleht vaidlustas määruse ringkonnakohtus, kus kaebust menetlusse ei võetud. Seejärel taotlesime riigikohtult teise astme otsuse tühistamist ja uuesti menetlusse võtmist. Meie esindaja, vandeadvokaat Oliver Nääs põhjendas asja sisulise läbivaatamise taotlust sellega, et maakohtu rakendatud saladuse hoidmise kohustus ei ole proportsionaalne sõnavabaduse riivega.

Täna otsustaski riigikohus, et ringkonnakohtul polnud õigust jätta kaebust läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul saaks kaebuse jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Praegusel juhul sisaldas ringkonnakohtule esitatud kaebus väiteid, mida ei saanud pidada asjakohatuteks. Ka ei viidanud ringkonnakohus kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadele, mis lubanuks ühemõtteliselt järeldada kaebuse perspektiivitust. Vaidlusaluse kriminaalmenetluse seadustiku sätte kohaldamise praktika on alles kujundamisel, mistõttu pidanuks ringkonnakohus kaebust sisuliselt arutama.

Kohus kasutab keelamist agaralt

Sellist keelamist võimaldab kohtunikele eelmisel aastal kehtima hakanud kriminaalmenetluse seaduse muudatus, millega kohtutel on õigus kehtestada piiranguid kohtusaalis toimuva ajakirjanduses kajastamisele. Kohtud keelavadki nüüd agaralt ning seda tehakse muuhulgas just suurtes ja märgilistes, avalikkusele tuntud isikutega seotud kohtuasjades.

Lisaks Tallinna Sadama istungile on samasugune keeld kehtestatud ka Hubert Hirve ja Pavel Gammeri üle peetaval protsessil, kus kohtunik Elina Elkind riigiprokurör Kati Reitsaku taotlusel keelu tunnistajate ütluse sisu kuni uurimise lõpuni avalikustada. Tunnistusi on protsessis kutsutud andma üle 200 inimese. Erinevalt Sadama asjast sellel istungil kaitsjad ja prokuratuur keelamises ühel nõul ei olnud. Hirve kaitsja Oliver Nääs vaidles prokuröri taotlusele vastu, kuid kohtunik otsustas ikkagi keelu kasuks.

Samasugune keeld kehtib ka Oliver Kruuda kriminaalasjas, kus endine suurärimees on kohtu all maksupettusega ja kus veebruaris toimunud istungil taotles Kruuda advokaat tunnistuste kajastamise keelamist. Kohtunik otsustaski, et meediakajastusi on põhjendatud piirata, kuna "see võib mõjutada isikulise tõendiallika sisu teadlikult ja alateadlikult". Lisaks rõhutas kohtunik Janika Kallin, et tunnistajatel võib olla ka inimlikult keeruline ütlusi anda kui ta teab, et kõik öeldu pannakse ajakirjanike poolt kirja.

Teemas on sõna võtnud paljud õigusvaldkonna asjatundjad, kes möönavad, et keeldude ja lubamise üle tasub arutada, kuid keegi otseselt avalike kohtuistungite kajastamise keelamist tauninud ei ole. Huvitaval kombel rääkis ERR-is näiteks vandeadvokaat Paul Keres - kes on Sadama kohtuasjas Ain Kaljuranna kaitsja ja toetas seal otseselt kõnealust keeldu - et avalik kohtupidamine on demokraatliku õigusriigi osa ja juurdepääsu piiramine peaks olema erand. "Erandeid kipub viimasel ajal olema väga palju. Mina pooldan alati avatud protsessi, välja arvatud siis, kui on tõesti väga kaalukad põhjused, miks menetlust kinniseks kuulutada," rääkis Keres enda varasemale käitumisele pisut vastandlikku juttu.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri kaitses mullust seadusemuudatust, selgitades, et olukord muutus varasemaga võrreldes sisuliselt hoopis vabamaks ja selgemaks ning sarnaseks sellele korrale, mis on kasutuses tsiviil- ja halduskohtumenetluses.

Riigi peaprokuröri asendaja Lavly Perling ei võtnud oma kommentaaris samuti konkreetset seisukohta. "Ma usun, et on väga oluline leida selline tasakaalupunkt, kus mõlemad huvid - õigusemõistmine ja avalikkuse põhimõte - ühiskonnas oleks tagatud," rääkis Perling.