Riigikohtu halduskolleegium märgib, et 1999. aastal kehtestatud Viru väljaku detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel toodi kaebaja õigused ohvriks ülekaaluka avaliku huvi nimel.

"Kohalikul omavalitsusel on küll õigus planeeringu elluviimisest loobuda, kuid sellise otsusega käib kaasas kohustus hüvitada isikule nn usalduskahju, ennekõike nurjunud investeeringud, mida isik tegi planeeringu kehtimajäämist usaldades. Selliseks kahjuks on ennekõike kulutused uuringute ja ehitusprojektide koostamiseks ning asjatundjatega konsulteerimiseks. Kui hüvitis ei ole kohene, tuleb vahepealse aja eest maksta viivist," selgitas Riigikohtu kommunikatsiooniosakonna juhataja Merje Talvik.

Halduskolleegium märkis, et kinnistuomanikul on õiguspärane ootus sellele, et tal õnnestub detailplaneering lähiaastate jooksul pärast kehtestamist realiseerida. Kuna detailplaneeringute ümbervaatamine on seotud kohalike omavalitsuste volikogude valimistega, hakkab isiku usaldus planeeringu kehtimajäämise vastu kahanema nelja aasta möödudes planeerigu kehtestamisest. Sellest tulenevalt võib kohalik omavalitsus makstavat hüvitist vähendada.

Kolleegium selgitab otsuses, et hüvitada ei tule kogu kahju, mis isikul haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu tekib, sealhulgas saamata jäävat tulu. Kulutused, mis tehakse pärast detailplaneeringu ümbervaatamise kavatsusest teadasaamist, näiteks meediakulud, läbirääkimiste kulud, õigusabikulud jne, ei ole kolleegiumi hinnangul järgi hüvitatavad.