Riigikontroll: ainuüksi tööturuteenuste suurem maht ei taga töötute tööle saamist
Töötute oskuste ja teadmiste ning tööturuvajaduste vastavusse viimisele aitab kaasa selliste ametioskusi õpetavate koolituste pakkumine, mille järel sooritavad töötud kutseeksami.
Auditi tulemused näitasid, et kuigi tööturuteenuste pakkumise põhimõtted on üle Eesti ühtsed, sõltub töötute tööle saamine piirkonnast, kus isik elab. Näiteks oli Valgamaal tööturuteenuseid pakutud 88,5%-le registreeritud töötutest, tööle sai neist 35,9%. Samal ajal oli tööturuteenuse saajate osakaal Harjumaal 74,1% ja hilisem tööga hõivatute osakaal 42,0%.
Auditi tulemused viitavad sellele, et ainuüksi tööturuteenuste suurem maht ei taga töötute tööle saamist ning töötuse vähendamiseks peaks seda toetama nii täiskasvanuharidus kui ka ettevõtluspoliitika. Tööle saamist mõjutavad konkreetses piirkonnas olevad vabad töökohad ning töötute oskuste ja teadmiste vastavus tööturu vajadustele.
Palgatöökohtade loomise eelduseks on ettevõtlusaktiivsuse kasv. Suurema töötusega maakondades on ettevõtete arv ja ettevõtete arvu kasv Eesti keskmisest oluliselt väiksem. Kui aastatel 2010−2014 kasvas ettevõtete arv näiteks Ida-Virumaal ja Valgamaal vastavalt 6 ja 7 ettevõtte võrra 1000 inimese kohta, siis Harjumaal oli kasv 17 ettevõtet. 2014. aastaks oli Ida-Virumaal ettevõtteid 2,7 korda vähem kui Eestis keskmiselt, töötuid aga ühele vabale töökohale 3,5 korda rohkem kui Eestis keskmiselt.
Kõigis ülejäänud suurema töötusega maakondades – nii Valga-, Võru- kui ka Põlvamaal – oli ettevõtteid ja sellest tulenevalt ka vabu töökohti töötu kohta Eesti keskmisest märgavalt vähem. Seetõttu on oluline, et tööturupoliitika (sh tööturuteenuste pakkumine) ja regionaalne ettevõtluse arendamine toimiksid koordineeritult eelkõige suurema töötusega piirkondades.
Töötukassale seatud piirangud tasuks üle vaadata
Töö puudumise tulemusena jätkub tööealiste inimeste väljaränne suurematesse keskustesse. Ilma regionaalseid rahvastikutrende mõjutamata kasvab aastaks 2030 rahvastikuprognoosi kohaselt Harjumaa elanikkond 10% nende maakondade arvelt, kus praegu on suur töötus.
Töötuse vähendamise üheks eelduseks on võimekus suurendada töötute koolitamise kaudu selliste oskuste ja teadmistega tööjõu hulka, mis vastaks tööandjate vajadustele.
Praegu takistab selle saavutamist esmalt riigi ebapiisav teadmine sellest, kui palju ja millise kvalifikatsiooniga inimesi ning millises Eesti piirkonnas tulevikus vaja on. Teisisõnu puudub praegu piisav teadmine, mille põhjal õpetada töötutele just selliseid oskusi ja teadmisi, mida tööandjatel tulevikus enim vaja läheb.
Töötute võimalusi omandada uus kvalifikatsioon või tõsta olemasolevat pärsib tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatu, mille kohaselt on keelatud täiskoormusega õppes isikut töötukassas arvele võtta. Sama seadusega on töötukassale seatud piirang, mille kohaselt ei tohi tööturukoolitus kesta rohkem kui ühe aasta. Selleks et oleks loodud kõik tingimused kvalifikatsiooni tõsta, on vaja piirangud üle vaadata ja kokku leppida, milline peaks olema institutsioonide ülesannete jaotus töötutele ümberõppe pakkumisel.
Lisaks näitas audit, et töötutest on koolitust saanud küll paljud, kuid arvestatav osa töötutele pakutud koolitustest on lühikese kestusega ja üldhariva suunitlusega (nt arvutiõpe, tööalane motivatsioonikoolitus) ning selliste koolituste järel ei saa töötud üldjuhul kutse- või pädevustunnistust. Võrreldes kutseeksami sooritanuid mittesooritanutega, oli kutseeksami sooritanutest hiljem tööga hõivatud 6,7% rohkem isikuid. Kokku oli kutseeksami sooritanuid aga vaid 6,5% registreeritud töötutest.
Vaja on seadusemuudatust
Olukord, kus töötud ei soorita kutse- või pädevuseksamit ega saa tõendit oskuste ja teadmiste taseme kohta, pärsib nende konkurentsivõime paranemist tööturul. Samal ajal ei saa tööandjad kindlad olla, kas töötutel on sellised oskused ja teadmised nagu vaja. Tööandjad nimetavad jätkuvalt just vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu puudust Eestis üheks peamiseks põhjuseks, mis pärsib enim ettevõtete käibe kasvu. Audit näitas, et ca 43% töötutest on ilma erialase ettevalmistuseta.
Lähtuvalt eelnevast soovitas Riigikontroll töötada hiljemalt 2017. aasta lõpuks välja programmi, millega tagatakse iga regiooni eripärasid arvestades koordineeritult ettevõtluse piirkondlik arendamine, töökohtade loomise soodustamine ning tööturuteenuste pakkumine.
Samuti peab Riigikontroll vajalikuks algatada tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, mille kohaselt oleks ebapiisavate teadmise ja oskustega töötutel ning nendel, kes vajavad tööle saamiseks ümberõpet, võimalik omandada vajalik haridus kas tasemehariduse või pikema kui aastase tööturukoolituse kaudu. Seejuures tuleks määrata selgelt kindlaks töötukassa ülesanded pikemaajalise ümberõppe pakkumisel.
