"See teema võib tunduda Eestis mõnele kuidagi erutav või laiaulatuslik, kuid tegelikkuses on see suht tähtsusetu, samas olemuselt keeruline ja üsna segane. Jah, küllap on ka neid inimesi, kes on kasutanud neid punkte isiklikul otstarbel, kuid enamik neist ametnikest, kes käivad lennukiga erineval pool oma tööd tegemas, ei mõtle mingitele punktidele ega lenda nende pärast ega kasuta neid otstarbeks, mis pole kooskõlas hea tava ja ametniku eetikaga," kinnitas Saar.

Lennupunktide kogumine ametilendudelt, nende võimalik kasutamine isiklikuks otstarbeks ning üldine praktika Eesti ametkondaades tekkis küsimusena peale nädala alguses ilmnenud riigivara väärkasutamist Maanteeametis. Nimelt lasi maanteeameti peadirektor Tamur Tsökko maksta ameti rahakotist kinni enda ja kolleegige suusareisid ning Genfi autonäituse piletid.

"Lennupunktide puhul tuleb tähele panna, et lennufirmad eelistavad suhelda reisijaga, see tähendab siduda endaga reisija, mitte asutus-ettevõte, kes pileti ostab. Usun, et ka lennufirma pole eriti huvitatud sellest, et need punktid koonduksid ja neil tekiks reaalselt ostujõud. Orienteerides süsteemi isikutele, tekib pigem olukord, kus need punktid on pihustunud paljude reisijate vahel ja neile kehtivad kaunis karmid piirangud," lisas riigikontrolli direktor.

Saar lisas, et tuleb ka arvestada, et punkte ei korjata mitte ainult lendamiselt, vaid ka (era)krediitkaardi kasutamisel. Seega on isikliku punktikonto peal kõik punktid sassis.

Kolmandaks, märkis Saar, ei tegele reisibürood punktide haldamise ega kasutamisega, seega ei lõpe katsed tasuda teenitud punktidega ametilähetuse piletite eest edukalt.

"Ainus kasu, mida punktidega seoses on kirjeldanud näiteks kolleegid, WGEA (The Working Group on Environmental Auditing, INTOSAI töögrupp) sekretariaadi ametnikud, et kui isik teenib pika aja peale lennufirmalt või lennufirmade grupilt teatava staatuse, võimaldab see mõnel juhul kiiremat registreerumist - check in - lennujaamas ning vältida pagasi ülekilode eest tasumist. See on mõistlik, kui lennujaam on inimese teine kodu," mainis Saar.

"Muu maailm on võtnud seda kui paratamatust ja mõneti sarnaselt päevarahaga. See on väga väike, see laekub ja selle üle arvestust ei peeta. Erasektor viljeleb suhtumist, et inimene, kes on palju sõidus, teeb nii ehk naa organisatsioonile teene. Lendamine pole mingi lõbu, vaid vägagi koormav. Usun, et sama põhimõte võiks toimida ka avalikus sektoris," lisas Saar.