Need on riigikontrolli auditi järeldused, mis annavad kinnisvarareformile hävitava hinnangu.
Auditis seisab, et 2001. aastal alanud reform on kulgenud koordineerimatult ja aeglaselt ning eesmärke ei ole saavutatud, sest valitsus ei ole 15 aastaga suutnud kinnisvarapoliitikas kokku leppida. „See on näide, kuidas probleeme on esinenud nii muudatuste algatamisel, rakendamisel kui ka lõpetamisel. Riigi hoonestatud kinnisvaraga seotud probleemid on teada olnud juba väga pikka aega, kuid endiselt pole kokkulepet, kuidas neid lahendada. Ei teata, kui palju ja millist kinnisvara riigil oma ülesannete täitmiseks vaja läheb ning kuidas hoonete kordategemist rahastada,” tõdes riigikontrolör Alar Karis.
