Riigikontroll: Eesti Energia käitleb loata ohtlikke jäätmeid

 (6)
Vaivara ohtlike jäätmete prügila, Auvere küla
Eesti Energia Enefit 280 õlitehas, AuvereFoto: Kadri Paas

Eesti Energia on saanud konkurentidega võrreldes soodsamad tingimused, kuna ei pea õlitootmisel tekkivat kõrvalsaadust käitlema vastavalt ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuetele, on kirjas Riigikontrolli värskes auditis.

Riigikontroll tuvastas auditi käigus, et AS Eesti Energia ei käitle oma tütarettevõttes Eesti Energia Õlitööstuse AS õlitootmisel tekkivat fenoolvett vastavalt ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuetele. Nõnda on loodud Eesti Energia õlitootmisele konkurentidega võrreldes soodsamad tingimused ning kaudselt on mõjutatud elektritootmise omahinda.

Fenoolvee käitlusega tegeleval teisel tütarettevõttel Eesti Energia Narva Elektrijaamade ASil ei ole ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ega ka jäätmete põletamiseks vajalikku luba. Vaatamata sellele põletatakse Eesti elektrijaama tolmpõletuskateldes Eesti Energia Õlitööstuses põlevkiviõli tootmise käigus tekkiv fenoolvesi põhjendusega, et selle põletamine aitab vähendada katelde töötemperatuuri ja sellega seoses tekib vähem väävliheitmeid. Samas ei vasta elektrijaama katlad jäätmete põletamisele kehtestatud nõuetele.

Keskkonnaamet on Eesti Energia Narva Elektrijaamade ASile keskkonnakompleksloa väljastamisega olukorda aktsepteerinud. 2013. aastal kerkis ameti ja Eesti Energia Narva Elektrijaamade ASi vahel üles küsimus fenoolvee käitlemise kohta, kui ettevõte tegi Keskkonnaametile ettepaneku käsitleda fenoolvett kui kõrvalsaadust, ning ettevõtte seisukohalt saab fenoolvett omakorda veeseaduse mõistes käsitleda reoveena. Euroopa Komisjoni reovee käitlemise PVT-viitedokument lubab teatud juhtudel reovett põletada. Sellele dokumendile viidates põletataksegi fenoolvesi tolmpõletuskateldes kõrvalsaadusena, mitte ohtliku jäätmena. Selline käsitlus on andnud ettevõttele võimaluse tegutseda ohtlike jäätmete käitluslitsentsita ning põletamisele ei laiene ka jäätmepõletamise erinõuded.

Jäätmeseaduse kohaselt peab kõrvalsaaduseks nimetatav asi olema tekkinud tootmise lahtumatu osana, kuid Riigikontroll märgib, et põletatav fenoolvesi ei teki elektritootmise protsessis Eesti elektrijaamas, vaid hoopis Eesti Energia Õlitööstuse ASis õlitootmisel. Samas ei ole fenoolvee kõrvalsaaduseks nimetamist taotlenud Eesti Energia Õlitööstuse AS.

Erinev kohtlemine

Eeltoodust tulenevalt on fenoolvesi jäätmearuannetes osaliselt kajastamata. Keskkonnaamet on eri ettevõtetes tekkiva fenoolvee käitlemiseks seadnud erinevad tingimused ka keskkonnakaitselubades. Kuna Eesti Energia Õlitööstuse ASile väljastatud keskkonnakaitseloas ei ole fenoolvett käsitletud jäätmetena, siis ei kajastu selle teke ka ettevõtte jäätmearuannetes. Samal ajal käsitlevad teised põlevkiviõli tootvad ettevõtted fenoolvett kui ohtlikku jäätmeid ning see kajastub ka nende jäätmearuannetes. Keskkonnaameti selgituste kohaselt on konkreetse juhtumi puhul tehtud otsus, et tegemist on kõrvalsaadusega, pidades silmas kahte asjaolu. Esiteks, et fenoolid on tavapärased põlevkiviõli komponendid, ja teiseks, et fenoolvee puhastamine tavapuhastis rikub reovee puhastusprotsessi.

Ettevõtte arvates mõistlik

Eesti Energia selgituste kohaselt ei ole õlitööstuses tekkiva fenoolvee käitlemisel muud tehnoloogiat kunagi rakendatud ja fenoolvett on alati põletatud, vaatamata sellele, kas fenoolvesi on eraldi jäätmeliigina õigusaktides kajastatud või mitte. Ohtlike jäätmete käitluseks vajaliku dokumentatsiooni taotlemisel tekkivad lisakulutused tingimuste täitmiseks on ettevõtte hinnangul ebamõistlikud, aeganõudvad ja pigem ainult formaalsus, kuna tegemist on keskkonnaohutu tegevusega. Ettevõtte ja ekspertide seisukoht on, et lähtuvalt tehnoloogiast ja keskkonnamõjudest on fenoolvee põletamine olnud mõistlik lahendus, sest see tagab fenoolide hävitamise täies ulatuses ning sellega ei kaasne täiendavat keskkonnamõju.

Jäätmeseaduse muudatusega 2006. aastal kanti fenoolvesi ohtlike jäätmete nimistusse. Pärast seda hakkasid teised põlevkiviõli tootvad ettevõtted fenoolvee teket ja käitlemist jäätmearuandluses kajastama. Eesti Energia Õlitööstus AS aga fenoolvee teket kajastama ei hakanud. Sellest ajast on Eesti Energia Õlitööstuse AS olnud seaduse rikkuja, sest kõiki tootmisprotsessis tekkivaid jäätmeid ei ole kajastatud. Kõrvalsaaduseks nimetamise võimalus tuli alles 2011. aasta jäätmeseaduse muudatusega.

Tuleb hankida luba

Riigikontrolli hinnangul ei saa fenoolvett käsitleda kõrvalsaadusena nagu seda Eest Energia Narva Elektrijaamas ASi taotlusel on tehtud. Kuna õlitööstuses tekkiva fenoolvee kõrvalsaaduseks nimetamine on toimunud elektrijaama kompleksloaga ja pole seega seaduslik, tuleb käsitleda fenoolvett teiste ettevõtetega sarnaselt ohtlike jäätmetena ja nende käitlemiseks tuleb rakendada ohtlikele jäätmetele kehtestatud käitlustingimusi. Kui keskkonnamõju hindamise käigus leitakse, et fenoolvee põletamine tolmpõletuskateldes on ainus mõistlik lahendus Eesti Energia õlitehases tekkiva fenoolvee käitlemiseks ja see tegevus ei põhjusta negatiivset keskkonnamõju, tuleb fenoolvesi kõrvalsaaduseks nimetada õlitööstuse kompleksloaga. Riigikontroll märgib, et kuna teised fenoolvett tekitavad ettevõtted on varem kajastanud fenoolvett ohtlike jäätmetena, ja selle tõttu ei ole nendel enam võimalik jäätmeseaduse järgi fenoolvett käsitleda kui kõrvalsaadust.

Kulub rohkem põlevkivi, hind kasvab

Lisaks leiab Riigikontroll, et kuigi fenoolvee lisamist tootmisprotsessi on põhjendatud vajadusega aidata kaasa õhuheitmete vähendamisele, vähendab vee aurustamine katelde efektiivsust ning elektritootmiseks kulub rohkem põlevkivi. Kaudselt arvestatakse see kulu elektritootmise omahinda. Samuti on loodud Eesti Energia õlitootmisele konkurentidega võrreldes soodsamad tingimused, kuna ühte osa tootmise käigus tekkivaid jäätmeid sisuliselt käitlema ei pea.