Riigikontroll: inimesed teavad pakendijäätmete kogumisest vähe

 (3)
prügi, prügiauto, prügivedu
11KK14FEB08D121Foto: Karin Kaljuläte

Riigikontrolli hinnangul ei ole riik suutnud tagada, et pakendiettevõtted koguksid ja taaskasutaksid turule toodud pakendeid nõutud ulatuses ning selle peamiseks põhjuseks on puudulik järelevalve pakendiettevõtete, neid esindavate taaskasutusorganisatsioonide ning pakendijäätmete taaskasutajate üle ning elanike vähene teadlikkus pakendijäätmete kogumisest.

Ebapiisava järelevalve tõttu ei täitnud Eesti riik 2009. aastal Euroopa Liidu pakendijäätmete taaskasutuse sihtmäärasid.

Riigikontrolli ligikaudse arvutuse kohaselt võinuks riik eelmise aasta eest ettevõtetelt sisse nõuda ligi üks miljard krooni pakendiaktsiisi, kuna pandijäätmeid on kogutud ja taaskasutatud vähem kui vaja.

See raha jääb siiski riigikassasse laekumata, kuna riiklik järelevalve pole suutnud tuvastada rikkujaid ega ole teada, millised ettevõtted ei ole oma kohustusi täitnud.

Ettevõtteid esindavad taaskasutusorganisatsioonid on oma aruannete järgi suunanud taaskasutusse just nii suure osa turule toodud pakendeist, kui pakendiseadusega on eesmärgiks on seatud. Keskkonnaministeeriumi andmetel on aga taaskasutuse osakaal väiksem, kuna turule tuuakse 45% võrra rohkem pakendeid, kui taaskasutusorganisatsiooni näitavad.

Seetõttu jõuab lubamatult suur kogus pakendijäätmeid prügilatesse ladestamisele. Andmete erinevus tuleb enamasti sellest, et kõik ettevõtted pole kogu turule toodud pakendite kogust deklareerinud.

Seotud lood:

Järelevalve asutustel puudub info

Järelevalve nõrkuse tõttu ei ole pakendiettevõtted oma tegematajätmiste eest vastutust kandnud. Ei keskkonnainspektsioon, maksu- ja tolliamet ega pakendiregistrit pidav keskkonnateabe keskus ei ole suutnud tagada, et pakendiettevõtted ja taaskasutusorganisatsioonid annaksid teada, kui palju Eestis tegelikult pakendeid turule tuuakse ja kui suur hulk pakendijäätmetest taaskasutatusse jõuab.

Riigikontrolli analüüs näitas, et taaskasutusorganisatsioonidesse kuuluvate pakendiettevõtete (hinnanguliselt 80–90 protsenti kõigist pakendiettevõtetest) andmeid pole järelevalveasutused üldse kontrollinud.

Selleks, et pakendiaktsiis täidaks eesmärki – sunniks ettevõtjaid oma pakendeid nõutud ulatuses kokku koguma ja taaskasutama –, soovitab Riigikontroll nõuda pakendiaktsiisi kohe, kui pakend turule tuuakse. Selleks tuleb aga tõhusamalt kontrollida pakendiettevõtteid ja nende esitatud andmeid.

Pakendijäätmeid saab tasuta ära anda

Pakendite taaskasutamise sihtmäära täitmata jätmise üheks põhjuseks on ka inimeste vähene teadlikkus ning ebamugavused pakendite äraandmisel. Riigikontrolli audit näitas, et 54 protsenti Eesti elanikest ei tea, et pakendijäätmeid saab tasuta ära anda. Jäätmete sortimisega saaks oluliselt vähendada prügiveoarveid, kuna pakendijäätmed moodustavad prügikasti mahust ligi poole.

Riigikontrolli hinnangul vähendab elanike motivatsiooni pakendijäätmeid liigiti koguda nende sortimise ebamugavus ja keerulisus. Eri sorti pakendeid tuleb eraldi koguda ja viia kas siis pakendikonteinerisse, jäätmejaama või tellima nn ukse tagant äraviimise ehk pakendikotiteenuse.

Auditi käigus selgus, et taaskasutusorganisatsioonide paigaldatud avalikud pakendikonteinerid on kohati inimeste elukohast kaugel, erinevaid pakendijäätmeid tuleb viia eri kohtadesse, konteinereid on viimastel aastatel vähemaks jäänud, need on erineva märgistusega ja paljudel juhtudel ka liiga väikese avaga. Ka selle probleemi oluliseks põhjuseks on riigi, kuid eelkõige kohalike omavalitsuste vähene kontroll ja koordineerimine.

Audit näitas, et pahatihti kirjutavad taaskasutusorganisatsioonid kohalikele omavalitsustele oma tingimusi võta-või-jäta-stiilis ette ning omavalitsused ei suuda sundida organisatsioone kogumisvõrgustiku paremaks muutmise nimel pingutama.

Nii keskkonnaminister kui ka rahandusminister suhtuvad soosivalt Riigikontrolli ettepanekusse nõuda ettevõtetelt osa pakendiaktsiisist pakendite turule toomise hetkel. Mõlemad ministrid näevad vajadust tõhustada pakendijäätmete üle järelevalvet, sh Maksu- ja Tolliameti ning Keskkonnainspektsiooni asjakohast koostööd.

Keskkonnaminister leiab, et pakendijäätmete paremal kokkukogumisel on täita suur roll kohalikel omavalitsustel.