Riigikontrolli karm kriitika: riik ei suuda investeeringuid üle nelja aasta ette planeerida ja ministeeriumid ei tea, kuhu raha kulub
Ministeeriumidel üldjuhul pole ka detailset infot nende haldusala äriühingute, sihtasutuste ja avalik-õiguslike ülikoolide investeeringutest. „Tuvastasime mitmel puhul, et vastuse saamine lihtsale küsimusele, kui palju ühe ministeeriumi või asutuse viis kallimat investeeringuprojekti maksma läksid, osutus kõike muud kui lihtsaks,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.
„Ühel juhul, kui soovisime teada, millised olid ministeeriumi haldusala viimaste aastate investeeringud ja kui palju need maksid, juhatati meid hoopis rahandusministeeriumi, kes omakorda juhatas meid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS),“ kirjeldas riigikontrolör. Hiljem aga ütles rahandusministeerium, et RKASi andmed polevat õiged.
Erineda võisid ka ministeeriumi ja selle allasutuse arvandmed. Teisel juhul esitasid justiitsministeerium ja RKAS vasturääkivat infot selles kohta, kas Tallinna Vangla on valmis või mitte. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on soovitanud Eestil luua investeeringutest ülevaate saamiseks andmebaasi.
Hea ülevaade vaid euroraha kulutamisest
Hea ja täpne ülevaade on Euroopa Liidu raha eest ellu viidavatest projektidest, sest nende projektide andmed kogutakse struktuuritoetuste infosüsteemi. Eesti oma rahaga tehtud investeeringutest samaväärne info puudub. „Eestist pärit raha liikumist tuleb jälgida niisama põhjalikult kui Euroopa Liidu eraldatud summade kasutamist,“ ütles riigikontrolör Holm.
Protsessid, kuidas võimalikke investeeringuprojekte ministeeriumides välja valitakse, on olnud nende enda otsustada ning investeeringute pingeritta seadmise ja väljavalimise praktika on erinev. Rahandusministeerium korraldab ja koordineerib riigieelarve koostamise protsessi, mille käigus ministeeriumid esitavad lisataotlused kõikvõimalike kulude katmiseks, sh investeeringute tegemiseks.
Nende taotluste vastavust nõuetele ja põhjendatust hindab rahandusministeerium, kuid ministeeriumide võimalikke investeeringuprojekte ei võrrelda omavahel ega seata neid pingeritta. Selleks puuduvad valdkondadeülesed hindamiskriteeriumid.
Riigi suurematel äriühingutel, ülikoolidel ja haiglatel on üldjuhul investeeringute planeerimine ja elluviimine paremini korraldatud kui ministeeriumides. Erinevalt ministeeriumidest, kus projektide väljavalimise protsessis on ebamäärasust, olid suuremates riigi haiglates, ülikoolides ja äriühingutes valdavalt kehtestatud reeglid nii investeeringute valimiseks, otsustamiseks kui ka elluviimiseks, sh kehtestatud erikorrad kallimate investeeringuprojektide juhtimiseks ja määratud konkreetsed vastutajad. Riigi äriühingute, ülikoolide ja haiglate investeeringute otsustamisse ja juhtimisse ministeeriumid üldjuhul ei sekku, v.a juhul, kui investeeringuks saadakse raha riigilt (sh välisraha).
Riigikontroll juhib tähelepanu, et riigi eelarvestrateegia, sh investeeringud, kavandatakse nelja aasta perspektiivis, samas kui ainuüksi ühe tee-ehitusprojekti ettevalmistamine võtab sageli aega üle viie aasta, rääkimata ehitusest.
„Selline lühike vaade ei vasta projektide valmimise loogikale ja segab nii planeerimist kui ka Rahandusministeeriumil ja valitsusel hilisemat investeeringu kasutamisest ülevaate saamist,“ ütles Janar Holm. Valitsemisalad teevad pikemaajalisi plaane oma arengukavades või muudes strateegilistes dokumentides, kuid kõiki valdkondi hõlmavat pikemaajalist plaani investeeringute rahastamiseks ja elluviimiseks ei ole.
Pikemat perioodi haarav valdkondadeülene investeeringute kava aitaks ministeeriumidel pikemaajaliselt projekte ette valmistada ja annaks suurema kindlustunde, et investeering leiab rahastust kuni projekti lõpule viimiseni. Investeeringute lühiajalisele planeerimisele Eestis on tähelepanu juhtinud ka Rahvusvaheline Valuutafond, kes on soovitanud koostada 15 aasta perspektiiviga kõiki valdkondi hõlmava investeeringute kava.
Ligi pooled projektid läksid kallimaks
Kõikidest riigikontrollile esitatud lõpetatud projektidest ca 40% kallinesid elluviimise käigus. Projektide kallinemise ja ajakava ületamise peamiseks põhjuseks on nende elluviijate endi sõnul projektide kesine ettevalmistus.
See tähendab, et projekte kavandades ei määrata selgelt kindlaks tegelikke vajadusi ning eeldatav projekti elluviimise hind prognoositakse valesti, samuti hinnatakse ebatäpselt ehitushindade kasvu turul ning hankeprotsessi pikenemise võimalusi.
Keskset ülevaadet investeeringuprojektide kulgemisest ei ole ning info kallinemise kohta jõuab Rahandusministeeriumini ainult seeläbi, et ministeeriumid esitavad projektide kallinemise korral lisaraha saamiseks taotlused.
Projektide kallinemise tagajärjel jääb osa ootel olevaid kavandatud tegevusi/projekte tegemata või need lükkuvad edasi, kuid juba alustatud projektid viiakse üldjuhul lõpuni. Hilinemisest ja eelarve ületamisest tulenevaid mõjusid asutused üldjuhul ei hinda, kuid tunnistasid, et see toob kaasa lisakulusid, ebamugavusi, teenuse kehvemat kvaliteeti jm.
Veel selgus ülevaatest, et hindamata jäetakse projektidest saadav laiem kasu ja sotsiaalmajanduslikud mõjud, mistõttu ei ole ka enamasti teavet, kas ja kuidas tehtud investeeringud ühiskonda laiemalt mõjutavad. Ministeeriumid hindavad tehtud investeeringute puhul mõju oma eelarvele ning ehituslikust aspektist vastavust kavandatule.
Investeeringute üle otsustamist tuleb muuta
Ülevaate koostamise tulemusel leidis riigikontroll, et riigis tuleks investeeringute otsustamist, ettevalmistamist ja juhtimist selgemaks ja tõhusamaks muuta. Selleks tõstatas riigikontroll ülevaates kuus küsimust, millele tuleks ministeeriumidel leida vastused ja kokkulepped edasiseks.
Näiteks küsis riigikontroll, kuidas seada kõigi valdkondade olulised investeeringud pingeritta pikema kui nelja aasta perspektiiviga, kes vastutab investeeringute kavandamise ja juhtimise eest rahandusministeeriumis ja teistes ministeeriumides, milline peaks olema rahastamist taotleva projekti ettevalmistuse tase, millises vormis ja mahus peaks rahandusministeeriumil olema ülevaade avaliku sektori investeeringutest, nende tähtaegadest ja kogumaksumustest, ning millist mõju ja väärtust investeeringuprojektid Eesti riigile laiemalt annavad.
Investeeringute tegemise praktikat Eestis hindas 2019. aasta alguses ka Maailma Valuutafondi (IMF) delegatsioon, kes leidis, et üldjoontes on Eesti investeeringute tegemise praktika heal tasemel, kuid tõi välja ka arenguvajadusi.
Näiteks soovitati Eestil oluliste investeerimisprojektide kavandamise ja väljavalimise protsesse täiendada, sh tekitada riigile oluliste investeeringute puhul kõiki valdkondi ja neljast aastast pikemat perioodi hõlmav nimekiri, hinnata investeeringute mõjusid ning kaasata projektide hindamisse ja väljavalimisse väliseksperte.
