Riigikontroll: omavalitsustes on suur korruptsioonirisk ja seda tuleks maandada

Riigikontroll leiab, et kohalikel omavalitsustel oleks vaja senisest olulisemalt rohkem pöörata tähelepanu korruptsiooniohtudele - korruptsiooni kui nähtust küll mõistetakse, kuid oma asutusele või ettevõttele mõeldes ei osata või ei taheta riske näha, rääkimata nende süsteemsest maandamisest.

Audit näitas, et enamasti on asutuse juhtide või juhtkonna tegevus kontrollimeetmetega hõlmamata. Kuid just sellel tasandil on riskid suuremad, sest juhtide seas on inimesed sageli seotud eraettevõtetega, veelgi suurem on risk omavalitsuse ühingutes. Näiteks, omavalitsuse äriühingute ja sihtasutuste (kokku 412) juhtidest oli 2015. aastal otseselt seotud mõne eraettevõttega 93%.

Ent ka üldisemalt vajab korruptsiooni ennetav ja vältiv kontrollisüsteem auditeeritud asutuses parandamist, vajalik süsteem oli olemas vaid vähestes asutuste-ettevõtete töölõikudes.

Auditi käigus leiti huvide konflikti olukordi ja korruptsioonivastase seaduse järgmisel probleeme kokku kahes kolmandikus auditeeritud üksuses (18-st 12-s, s.o 66% auditeeritute puhul). Põhiliselt oli ametiisik osalenud ostutehingus oma eraettevõttega viisil, mis võimaldas tal mõjutada tehingu asjaolusid või tagajärgi (nt tehingupartneri valik, lepingu koostamine). Lisaks oli siis enamasti rikutud ka riigihangete seadust, kuna ostud ametiisiku ettevõttelt olid tehtud ilma hanketa ja võrdlevaid hinnapakkumisi võtmata. Iseendale oli töötasu määramise vormistanud 6 asutuse-ettevõtte juhti. Ametiautode kasutamisel oli mõnel pool probleemiks nõrk kasutuskord, mis ei võimaldanud veenduda, et autosid eratarbeks põhjendamatult ei kasutata; otseseid rikkumisi kindlaks ei olnud võimalik teha.

Probleemiks on see, et asutused-ettevõtted ei tegele ametiisikute tegevuse kontrollimise ega teadlikkuse suurendamisega, kuigi see on nende kohustus. Riigikontroll rõhutab, et tuvastatud rikkumisi olnuks küllaltki lihtne vältida, sest need rikkumised olid ajendatud pigem kohustuste vähesest teadvustamisest, mugavusest vms, kui soovist võimupositsiooni ära kasutada. Kontrolle oli mingis ulatuses teinud 39% auditeeritutest (7 auditeeritud üksust). Paraku olid need aga pigem vormilised kui sisulised, enamasti ei olnud viimasel paaril aastal aga midagi ette võetud. Pea sama olukord oli teadlikkuse edendamisega.

Riigikontroll nendib, et mitmed korruptsioonivastases strateegias algatatud arendused ei ole loodetud viisil edenenud. Riik pidi juba eelmisel aastal tulema välja riskihindamise ja sisekontrolli juhendmaterjaliga ning tegema e-tööriista, mille abil saaks igaüks tutvuda, kellega on omavalitsustes tehinguid tehtud. „Ühtlasi on kahju, et käest lastakse võimalus tulla nende tööriistadega välja enne haldusreformi. On üldteada, et parim hetk uutele lahendustele hea start anda on just struktuursete reformide aeg," nentis auditijuht Tambet Drell.

Riigikontroll soovitas justiitsministril olla korruptsioonivastase strateegia täitmise üldvastutajana eesmärkide suhtes nõudlikum ja võtta tarvitusele abinõud, et lubatud tööriistad korruptsiooni tõhusmaks ennetuseks plaanitud kujul loodud saaksid.