„Riigikontroll lähtub põhimõttest, et Eesti peab olema isemajandav. Kui IT-süsteemide loomiseks saab kasutada Euroopa Liidu tõukefondide raha ja ülalpidamiseks mitte, siis sealt algavadki raskused,“ sõnas riigikontrolör, kes tuletas meelde, et välisrahastuse osa lähiaastatel langeb. Asutuste IT-ekspertide hinnangul peaks iga-aastane hoolduskulu ulatuma viiendikuni arenduse maksumusest.
Riigikontrolör hoiatas, et ajale jalgu jäänud ja alarahastatud IT-süsteemid võivad hakata takistama poliitiliste otsuste elluviimist, sest süsteem lihtsalt ei tule kavandatud muudatustega toime. Samuti võib halvasti läbi mõeldud ja tellija poolt ebapiisava tähelepanuga läbi viidud IT-arendus teha asjaajamise hoopiski aeglasemaks.

„ Asjaolu, et juba aastaid on olnud lihtsam saada lisaraha uuteks arendusteks kui juba toimivate lahenduste n-ö remondiks, edasiarendamiseks või tavahoolduseks, põhjustab suuri probleeme – seda sõnumit rõhutasid riigikontrolli küsitletud ministeeriumide ja asutuste IT-juhid,“ märgib riigikontroll.

Riigikontroll märgib, et see rahastusskeem võib suunata nii mõnigi kord töötava süsteemi täiendamisvõimaluse asemel eelistama täiesti uue arenduse algatamist, mis ei pruugi olla alati otstarbekas. Aastast 2003 liideti seni eraldi arvestatud korralised IT-kulud asutuste üldiste majanduskulude hulka ning see on põhjustanud olukorra, kus majanduskulude pideva kärpimise surve all on jäänud kannatajaks tihtipeale just süsteemide käigus hoidmiseks vajalikud IT-kulud, mis pole avalikkuses esitlemiseks atraktiivsed.

Seega sõltub olemasolevate süsteemide rahastamine oluliselt sellest, kas asutuse juhtkond mõistab ITvajadusi või liigitab valikuid tehes need pidevalt edasilükkamist kannatavate kulutuste hulka. Asutuste IT-ekspertide hinnangul peaks iga- aastane halduskulu infosüsteemi kohta olema orienteerivalt umbes viiendik arenduse maksumusest.

Infotehnoloogia investeeringuid on seni tehtud projektipõhiselt ja paljuski toetusrahaga. Näiteks sai Eesti IKT-valdkonna projektideks Euroopa Liidult aastatel 2007–2013 toetust 53 miljonit, aastatel 2014–2020 aga 163 miljonit eurot. Praegu planeeritakse aastate 2021–2027 eelarvet ning hinnanguliselt on Euroopa Liidult taas vaja IT-investeeringute toetuseks vähemalt 158 miljonit eurot.

Riigikontrolli raportist selgub, et e-riigi haldamiseks ja arendamiseks tehtud kulusid otseselt keegi keskselt ja terviklikult ei kogu ega analüüsi. Et saada neist kuludest ülevaade, võttis riigikontroll riigi raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse süsteemist andmed aastatel 2016–2018 tehtud infotehnoloogiakulutuste kohta, mis jagunesid halduskuludeks, investeeringuteks ja tööjõukuludeks. Selgus, et 2018. aastal olid kogu Eesti avaliku sektori IT-investeeringud 99 miljonit ning IT-halduskulud 115 miljonit eurot.