Riigikontroll: riik rahastab riigifirmasid sihitult
Auditi "Riigi osalusega äriühingute majandamise korraldus" eesmärk oli välja selgitada, kas riik valitseb enda äriühinguid heaperemehelikult, nagu on riigivaraseadusega nõutud.
Riigikontrolli hinnangul on aga riigile nii mõndagi ette heita. Näiteks leiab riigikontroll, et riigi äriühingutes osalemise põhimõtted on ebaselged. „Äriühingutele ei seata sageli eesmärke ega hinnata nende täitmist. Riigi ootused nõukogu liikmete suhtes on ebamäärased,“ kõlab karm kokkuvõte.
Eraldi punktidega on välja toodud järgmist:
Riigil pole endiselt äriühingutes osalemise poliitikat ja ministeeriumid ei põhjenda, miks riigil ühte või teist äriühingut vaja on. Ministritel kui osaluse valitsejatel on kohustus igal aastal Vabariigi Valitsusele aru anda, kas ja miks on äriühingu omamine jätkuvalt vajalik, kuid põhjendused on pealiskaudsed, napisõnalised ja korduvad samal kujul aastast aastasse. Vabariigi Valitsus nõudis juba viis aastat tagasi, et osaluste vajalikkuse hindamine peab muutuma sisulisemaks, kuid seda pole toimunud. Auditeeritud äriühingute juhatuste ja nõukogude liikmed pole veendunud või üksmeelel, et riik peab tingimata nende juhitud äriühingut omama.
Riigi äriühingute tegevus on sageli eesmärgistamata, pea pooltel auditeeritud äriühingutel puudus heaks kiidetud strateegia. 2013. aasta alguse seisuga polnud auditeeritud üheksast riigi äriühingust neljal kehtivat, äriühingu nõukogu kinnitatud terviklikku strateegiat. Nõukogu heaks kiidetud strateegiat pole ka riigi suurimal äriühingul Eesti Energia. Strateegia puudumine pole aga takistanud äriühinguid investeerimast. Viimase kahe aastaga on kõik riigi äriühingud kokku investeerinud ca 2,7 miljardit eurot, mis ületab riigieelarvest tehtavaid investeeringuid.
Strateegia puudumisest hoolimata on riik andnud äriühingutele aktsiakapitali suurendamise teel sadu miljoneid eurosid. Perioodil 2006–2012 on riik andnud auditeeritud ettevõtetele riigieelarvest ca 227 miljonit eurot, millest ca 180 miljonit anti äriühingutele Eesti Energia ja Estonian Air, millel polnud raha saamise ajal nõukogu kinnitatud terviklikku strateegiat.
Omanikujärelevalve pole tõhus, äriühingute nõukogud strateegiate täitmist enamasti ei hinda. Auditeeritud üheksast äriühingust oli vaid Eleringi nõukogu äriühingu strateegia täitmist igal aastal hinnanud ja seda ka nõukogu koosoleku protokollilise otsusega kinnitanud. Ülejäänud äriühingute puhul polnud nõukogu strateegia täitmist auditeeritud perioodil üldse hinnanud, igal aastal hinnanud või oli vaadanud üle äriühingu eraldiseisvaid majandustegevuse plaane (eelarve, investeeringute kava, erinevad tegevusspetsiifilised ülevaated). Selliseid eraldiseisvaid dokumente
olid arutanud kõik äriühingute nõukogud, kuid Riigikontroll eeldas, et äriühingu tegevuse tulemuste süsteemseks ja korrastatud hindamiseks ning vajaduse korral eesmärkide korrigeerimiseks peab
nõukogu oma otsusega strateegia täitmist terviklikult hindama ning uuendamise või vanaga jätkamise heaks kiitma.
Jätkuvalt pole selge, mida omanik nõukogu liikmelt ootab, millised on nõukogu liikme ülesanded ja vastutus. Nõukogu liikmete ülesanded on seaduse tasandil reguleeritud väga üldiselt ja ministriga pole neid kirjalikul viisil kokku lepitud. Auditeeritud äriühingute juhatuste liikmed, nõukogude liikmed ja ametnikud näevad nõukogude rolli erinevalt.
Riik pole määranud kindlaks äriühingute dividendipoliitikat. Omanik ei ole otsustanud põhimõtteid, mille alusel talle kuuluvatest äriühingutest kasumit välja maksta. Dividendide määramisel keskendutakse maksimaalse võimaliku summa väljaselgitamisele ning tihtipeale ei analüüsita, milline on seejuures mõju äriühingu strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Äriühingutel puudub kindlus, et oma tegevust pikemaks ajaks kavandada.
Äriühingu aktsiakapitali suurendades ei põhjendata avalikkusele, miks ja milliste eesmärkide täitmiseks raha vaja on. Riigikogu on auditeeritud perioodil kiitnud riigieelarve kinnitamisega heaks äriühingute aktsiakapitalide suurendamisi, teadmata, millistele äriühingutele ja milleks raha vaja on.
Riigikogu riigi äriühingute tegevuse suunamisel kaasa ei räägi, Riigikogu liikme nimetamine nõukokku pelgalt staatuse tõttu ei ole põhjendatud. Riigikogu liikmete nimetamisel nõukokku tuuakse põhjenduseks, et Riigikogu liige esindab nõukogus seadusandjat, mille kaudu annab Riigikogu äriühingu tegevusele strateegilise suuna ning teeb järelevalvet maksumaksja raha kasutamise üle. Praktikas see ei toimi, kuna Riigikogu liikmest nõukogu liikmel pole seisukohtade kujundamiseks koostöövormi teiste rahvaesindajatega ega aruandekohustust Riigikogu ees. Seetõttu ei saa ta esindada Riigikogu, vaid ikkagi iseennast või erakonda. Riigikogu kaasamise vajadus äriühingute tegevuse suunamisse strateegilisel tasandil on aga põhjendatud, kui arvestada, et riigi äriühingute vara moodustab suure osa avaliku sektori koguvarast ja mitmete äriühingute tegevus mõjutab otseselt Eesti inimesi.
Hea teada
Eesti riik on 2013. aasta märtsi seisuga 27 äriühingu ainuomanik, lisaks kuulub riigile osaliselt veel 11 äriühingut. Riigi äriühingute varad moodustavad ca 23% avaliku sektori koguvarast, äriühingud
investeerivad aastas rohkem, kui investeeritakse riigieelarvest, ning äriühingutest võetavad dividendid on riigikassale oluline tuluallikas, mille abil toetatakse Eesti arengut.
Et riigile kuuluvad äriühingud moodustavad suure osakaalu riigi varadest ja majandustegevusest, mõjutab nende käekäik tugevasti kogu riigi majandust, arengut ja konkurentsivõimet.
Keda auditeeriti?
Auditeerimiseks valiti peamiselt suured äriühingud, kes on riigile auditeeritaval perioodil (2006–2012) ka omanikutulu teeninud või saanud riigilt lisakapitali. Väiksemate äriühingute valitsemise uurimiseks valiti auditeeritavateks kaks äriühingut, kelle varade suurus ei ületanud 1 miljonit eurot.
Kokku auditeeris Riigikontroll üheksat riigi äriühingut:
Eesti Energia AS, Elering AS, AS Eesti Raudtee, AS Estonian Air, AS Tallinna Sadam, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Eesti Loto, AS Andmevara ja AS Eesti Kaardikeskus.
Nende äriühingute osaluse valitsejatena said auditeeritavateks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Keskkonnaministeerium.
Rahandusministeerium oli auditeeritav ka riigi äriühingute valitsemise koordineerija rollis.
