Riigikontroll sai EEA-st paberid kätte

Riigikontroll sai reede õhtul pärast kolmepäevalist üritamist lõpuks kätte Baltic Rail Services OÜ (BRS) ja Eesti Erastamisagentuuri (EEA) vahel Valga Külmutusvagunite Depoo nõuete alase kokkuleppe.

BRS-i ja EEA vahel teisipäeval sõlmitud kokkulepet üritas riigikontroll kätte saada juba kolmandat päeva ning seni takistas leppe jõudmist riigiasutuste kontrollorganini asjaolu, et leping oli seifis, mille ainus võti asus agentuuri väitel puhkusele sõitnud EEA juhtivspetsialisti Katrin Kivi käes.

Neljapäeva õhtul esines riigikontroll lepingu asjus terava avaldusega, milles avaldas arvamust, et lepingu hoidmist riigikontrolli eest võib tõlgendada kui riigikontrolli põhitegevuse takistamist.

Reedel peatas probleemi lahendamiseks oma puhkuse erastamisagentuuri peadirektor Jaak Liivik ning reede õhtul jõudis agentuuri koos võtmega lõpuks ka Katrin Kivi.

Riigikontrollini jõudsid lepinguga seotud dokumendid reedel pärast kella 17, ütles BNS-ile riigikontrolli pressiesindaja.

Juhul, kui riigikontroll peab pärast lepingutega tutvumist vajalikuks nendes sisalduvat kommenteerida, teeb ta seda Soiveri sõnul tõenäoliselt mitte enne järgmist nädalat. “Kui on midagi kommenteerida, teeme seda pikalt ja põhjalikult,” lisas ta.

Baltic Rail Services OÜ ja erastamisagentuur sõlmisid konfidentsiaalseks tunnistatud Valga Külmutusvagunite Depoo Eesti Raudtee vastaste nõuete osas kokkuleppe teisipäeva õhtul. Pooled otsustasid selle sisu mitte avalikustada.

Valga Külmutusvagunite Depoo poolt Eesti Raudtee vastu esitatud nõude põhjendatus pole üheselt selge, selle suurus ulatub väidetavalt kuni 190 miljoni kroonini. Erinevatel aegadel on depoo nõudnud Eesti Raudteelt summasid vahemikus 70-300 miljonit krooni.

Ametlikult kinnitamata andmetel on riigi garantii määraks tõendatud nõuetel, mis jäävad vahemikku 22-114 miljonit krooni, 80 protsenti. Sellest vahemikust väljapoole jäävate summade tõendamisel on riigi garantii väiksem.

Palju poleemikat tekitanud nõudeid, mida BRS peab realiseerumisel oluliselt Eesti Raudtee väärtust mõjutavaks riskiks, üritas Valga depoo pankrotitoimkond tänavu suvel enampakkumisel maha müüa, kuid tulenevalt teravast avalikkuse tähelepanust kuulutas toimkond enampakkumise nurjunuks.

Erastamisagentuuri nõukogu liikme Ignar Fjuki sõnul on nõuetele lisagarantii andmine ebaseaduslik ja sellega satuks BRS teiste Eesti Raudtee erastamisel osalenud pakkujate suhtes eelistatud seisu, kuna teistele pakkujatele polnud nõuetega kaasnevate lisagarantiide olemasolu pakkumise tegemisel teada.

Samuti sisaldusid Eesti Raudtee juhtkonna hinnangul alusetud nõuded juriidilises auditis võimaliku riskina ning olid seega BRS-ile eelnevalt teada, lausus Fjuk.

Valga Külmutusvagunite Depoo pankrotitoimkonna esimees Margo Lemetti ütles reedel BNS-ile, et nõuete edasise tulevikuga pole veel asi selge ning toimkond pole otsustanud, kas müüa need, püüda nõuded ise realiseerida või kanda nõuded maha.

“Selgus peaks selles osas saabuma paari nädala jooksul,” märkis Lemetti.

BRS peab Eesti Raudtee ostu eest miljard krooni tasuma 31. augustiks, firma esindajate kinnitusel tasub ettevõte ostusumma omavahenditest ning esitab tähtajaks ka nõutud pangagarantii investeeringuteks.