2009. aastal algatas MTA riigihangete registris riigihanke tubakatoodete maksumärkide trükiteenuse ostmiseks. Hankemenetluses esitasid pakkumuse kolm pakkujat, sealhulgas ka BBL.

Järgnev sündmusteahel tipnes hüvitise maksmisega, mis polnud riigikontrolli hinnangul ei piisavalt põhjendatud ega ka läbipaistev:

  • 2010. aastal esitas BBL riigihangete vaidluskomisjonile vaidlustuse hankija otsuse peale, millega jäeti BBL kvalifitseerimata. Vaidlustuskomisjon rahuldas vaidlustuse 2010. aastal.
  • Samal aastal tegi MTA uue otsuse, millega jättis taas kord BBLi kvalifitseerimata. BBL esitas ka selle otsuse peale vaidlustuse, mis sel korral jäi rahuldamata.
  • 22.02.2012 jõustus riigikohtu otsus, millega tühistati vaidlustuskomisjoni otsus ning kohustati MTAd otsustama, kas sõlmida BBLiga hankeleping või mitte. Lisaks mõisteti MTA-lt BBLi kasuks välja kantud menetluskulud 3197 eurot ning tasutud riigilõiv 1278 eurot. Need summad kandis MTA BBLile üle 15.03.2012.
  • 21.03.2012 tunnistas MTA hankemenetluse kehtetuks ning selle peale esitas BBL vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles soovis MTA otsuse kehtetuks tunnistamist.
  • Vaidlustuskomisjon otsustas 11.05.2012 rahuldada BBLi vaidlustuse ja mõista MTA-lt BBLi kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv 1278 eurot.
  • 11.04.2012 saatis BBL MTA-le ametliku kirja koos ettepanekuga leida kompromiss erimeelsuste lahendamiseks.
  • 10.07.2012 leppisid MTA ja BBL kokku, et MTA tasub BBLile hüvitise summas 72 460 eurot, millega arvatakse kaetuks ka väljamõistetud riigilõivu tasumine. See summa kanti BBLle üle
    31.07.2012.

MTA selgituste kohaselt kujunes makstava hüvitise suurus selliselt, et see kompenseeriks BBLi lepingu täitmiseks tehtud kulud ja saamata jäänud kasumi. Sealjuures ei esitanud MTA riigikontrolli audiitoritele ühtegi dokumenti, mille alusel oleks olnud võimalik veenduda BBLi tehtud kulutuste suuruses ja hüvitise maksmise põhjendatuses.

Riigikontroll märgib, et riigihangete seaduse kohaselt esitatakse kahju hüvitamise taotlus vaidlustuskomisjonile, kes vaatab taotluse läbi ja teeb selle kohta otsuse. Seda BBL aga teinud ei olnud, vaid esitas nõude kahju hüvitamiseks MTA-le. 72 460 eurose hüvitise tasumist ei määranud ei kohus ega ka vaidlustuskomisjon.

MTA viis 2011. aastal teatavasti läbi uue riigihanke tubakatoodete maksumärkide trükiteenuse tellimiseks, mille võitjaks osutus BBL ehk sama pakkuja, kes vaidlustas esimese riigihanke. Selle hanke tulemusel sõlmiti kaheks aastaks leping, millega makstakse BBLile teenuse eest 1 miljon eurot. Seega on lepingujärgne teenus sisult sama mis 2010. aasta hanke puhul.

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas riigikontrollile, et riigihangete seadusest lähtuvalt ei saa MTA-le midagi ette heita. „Kompromissina makstud summa on BBLi aastane saamata jäänud tulu, mis on arvutatud BBLi esitatud tehnoloogia ja tootmiskulude arvestuse ning aasta jooksul tellitava keskmise maksumärkide koguse alusel,“ märgib minister, viidates riigihangete seaduses sätestatud võimalustele hankija poolt tekitatud kahju hüvitamiseks.

Riigikontrolli Ligi selgitused ei rahuldanud.

„Riigikontroll rõhutab, et vaidlusalune hange läbis nii kohtu- kui ka vaidlustuskomisjoni menetluse ning selle menetluse kestel kahju hüvitamist ei taotletud. Juhime tähelepanu ka sellele, et riigivastutuse seaduse järgi vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides,“ seisab auditis.