Riigikontrolli audit: riik tegi valearvestuse, kiire internetiühendus ei pruugi kõikideni jõuda

 (33)
Energiafoorum 2014
Energiafoorum 2014Foto: Tanel Meos

Riigikontrolli audit näitab, et kuigi valitsus plaanib lairiba baasvõrgu arendamise kaudu tagada kõigile Eesti inimestele aastaks 2020 ligipääs kiirele internetiühendusele, ei pruugi see siiski oodatud ulatuses teoks saada, sest on jäänud läbi mõtlemata, kuidas kiire internetiühendus teha kättesaadavaks ka väljaspool kortermajade piirkondi ning väikese hulga tarbijatega paikades.

"Kui inimesel pole kodus vett, sest tema majani pole tõmmatud veetrassi, lohutab teda vähe teadmine, et ta elupaigast saja meetri kaugusel maa all jookseb uhke jäme veetoru, kus voolab kõigile Euroopa kvaliteedinormidele vastav joogivesi. Mõnevõrra sarnases olukorras oleme praegu Eestile väga vajaliku ja õige riikliku kavaga, mille sihiks on tagada pea kõigile kodudele pääs ülikiire interneti võrku. Küsimus on, kuidas aidata selle riigi abiga rajatava kiirteeni inimesed, kes elavad suuremate asulate eramajade piirkondades ning ka hajaasustatud kohtades," tõdes riigikontrolör Alar Karis.

Infoühiskonna arengukava nägi algselt 2009. aastal ette, et 100% kodudel, ettevõtetel ja asutustel on võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning kasutada internetiühendust kiirusega 100 Mbit/s. Nüüdses, 2013. aastal vähem ambitsioonikaks muudetud versioonis on seatud eesmärgiks, et aastaks 2020 on kiire internet kiirusega 30 Mbit/s kättesaadav kõigile Eesti inimestele ja ülikiiret internetti kiirusega üle 100 Mbit/s kasutab 60% elanikest, 2012 aastal oli viimaste osakaal 3,6%.

Seotud lood:

Euroopa Liidu toetuste abil rajatav lairiba baasvõrk on kavandatud nii, et see ei jääks 98% kodudest ja asutustest kaugemale kui 1,5 kilomeetrit. Algse plaani järgi pidi kogu Eesti olema lairibavõrguga kaetud juba aastaks 2015. Seni on valmis ehitatud 2800 km, kavas on kokku 6600 km kiiret võrku.

Kava, millele on juba kulutatud 28 miljonit eurot ja kuhu kavandatakse panna veel 41 miljonit eurot, tugines eeldusele, et sideettevõtted ehitavad ise baasvõrgust vajalikud ühendused lõpptarbijateni, investeerivad kaablitesse ja seadmetesse, mis ühendavad internetiteenuse lõpptarbijad lairiba baasvõrguga, või paigaldavad mobiilimastidele kiire interneti pakkumiseks vajalikud seadmed.

Infoühiskonna arengukava koostajad ja heakskiitjad jätsid aga tähelepanuta asjaolu, et sideettevõtetel pole selget majanduslikku huvi ehitada tänapäevane valguskaablitel põhinev juurdepääsuvõrk välja isegi suuremate asulate eramajade piirkondades, rääkimata hajaasustatud kohtadest. Hinnanguliselt on selliseid kodusid Eestis umbes 160 000.

Interneti lõpptarbijatele kättesaadavaks tegemise investeeringute suuremahulist toetamist pole riik praegu kavandanud, vaid on näinud peamiselt ette, et tarbijad peavad ise internetiühenduse koju toomise korraldama ja kinni maksma. Seetõttu on praegu hõredama asustusega ja eramajade piirkondades ainsaks võimaluseks tarbida kiiret ja ülikiiret internetti siis, kui elanikud teevad investeeringud täies ulatuses ise või loovad selleks mitme majapidamise kootöös nn võrguühistu, mille kaudu on võimalik taotleda investeeringute tegemiseks lisaraha.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu uuringu järgi ulatuks ühe majapidamise rahaline panus võrgu ehitamisse erinevate mudelite korral 2500-st kuni 11 000 euroni. Sellised summad aga ei ole väikesed ning hädavajalik on toetada juurdepääsuvõrkude ehitamist või anda selleks otstarbeks majapidamistele laenu.

Samas on ka näiteid, kus võrguühistu edukalt toimib. Näiteks liitus Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuv Rääka küla 2013. aasta alguses ise 2,5 kilomeetri kaugusele rajatud lairiba baasvõrguga, mille tulemusel said viis majapidamist optilise kaabli kaudu kiire interneti, kaabeltelevisiooni ja telefoni. Sideoperaator Elion projekteeris, külarahvas ostis kaabli, külaselts kaevas selle maasse, omavalitsus vormistas ehitusload ning toetas nõu ja jõuga. Igal majapidamisel tuli investeerida üle 1000 euro. Juhul kui elanikud ise ei oleks kaevetöid teinud ega kaablit paigaldanud, oleks summa olnud kaks korda suurem.

Külainimeste initsiatiiv on liikunud ka laiemalt omavalitsuse tasandile – Suure-Jaani vald korraldas 2014. aastal riigihanke, mille tulemusel ehitati koostöös sideettevõttega valguskaablilühendused kolme küla 29 majapidamisele ja praegu käib ettevalmistus uueks hankeks, et rajada juurdepääsuvõrk veel kuues külas ligi 100 majapidamisele.

Loe veel

Lairiba baasvõrgu arendamisest on seni kõige enam kasu saanud mobiilset internetti arendavad sideettevõtted, kes on saanud hakata inimestele pakkuma 4G-internetti. Praegu kasutavad lairiba baasvõrku kõige rohkem mobiilioperaatorid ja 4G-internet on tänu lairiba baasvõrgu arendamisele muutunud paljudele kättesaadavaks. Mobiilside ühendusel põhinev internet on üks võimalustest pakkuda ka kiiret ja ülikiiret internetti, kuid praegu ei ole mobiilse 4G-interneti kvaliteet piiratud mahu, kõikuvate kiiruste ning kõrgema hinna tõttu veel samaväärne püsivõrgu kaudu pakutava kiire ja ülikiire internetiga.

Mobiilse interneti puhul peab kasutaja arvestama, et iga järgneva internetitarbija lisandumine mobiilimasti piirkonda võib alandada olemasolevatele kasutajatele ühenduse kvaliteeti ning mitmete interneti teel osutatavate teenuste tarbimine võib olla kulukas (näiteks videoedastus, suuremahuliste failide alla- ja üleslaadimine). Nimetatud põhjustel ei täideta praegu mobiilse internetiga riigi seatud kiire ja ülikiire interneti kättesaadavuse eesmärke. Mobiilse internetiühenduse kvaliteedi parandamine eeldab sideoperaatoritelt lisainvesteeringuid.

Riigikontroll soovitas majandus- ja taristuministril töötada välja ja rakendada tegevusplaan, kuidas teha hea kvaliteediga kiire ja ülikiire internetiühendus mõistliku hinnaga kättesaadavaks kõigile kodudele ja asutustele aastaks 2020.