Keskkonnaministeeriumi kantsler Rein Ratas eitab, nagu oleks riigikontroll ministeeriumi nõudmisel kõrvaldanud kontrollaktist mõningaid näiteid avastatud puuduste kohta.

Mullu novembris alustas riigikontroll keskkonnaministeeriumi tegevuse vaatlemist aastatel 1995-1996. Töö valmis veebruaris ning Eesti Päevalehe andmetel algas pärast seda ministeeriumi survel ja riigikontrolöri kaasabil puuduste kõrvaldamine kontrolliaktist.

ühe revidendi teatel võeti aktist välja vähemalt kuus olulist näidet tuvastatud puuduste kohta. Revidendi sõnul sai asi hoo sisse eriti pärast keskkonnaminister Villu Reiljani visiiti riigikontrolör Hindrek Meri juurde selle aasta märtsis. Mais kohtus peakontrolör Olev Lüüs keskkonnaministeeriumi kantsleri Rein Ratasega, selle järel otsustati ühe asjaga kursis oleva inimese sõnul keelata avalikkuse teavitamine esialgse kontrolliakti kohta.

Praeguseks on kaks kontrolliakti koostanud revidenti riigikontrollist lahkunud või lahkumas.

Ratase kinnitusel pole ministeerium nõudnud ühegi sätte väljavõtmist kontrolliaktist. "Arvan, et süüdistused pärinevad riigikontrollis katseajaga töötanud ja nüüdseks sealt lahkunud Taivo Kastanilt," ütles Ratas Eesti Päevalehele.

Kantsleri sõnul nõudis Kastan ministeeriumi pearaamatupidajalt Helgi Koogilt dokumente, mida kontrolör Mare Haljak oli juba kontrollinud. "Helistasin Kastanile ja küsisin, milles asi. Pärast seda ähvardas Kastan Kooki, et miks viimane mulle sellest rääkis. Kastan ütles Koogile: küll ma juba leian, kuidas teile keerata," meenutas Ratas.

Väidetavalt nõudis ministeerium, et aktist kõrvaldataks osad, mis puudutavad korteritehingut, 6 miljoni krooni väärtuses Tapa puhastusseadmete põhivahendite mahakandmist osaühingus Eesti Keskkonnauuringute Kesklabor, peahoones toimunud tulekahjuga seonduvat, ministeeriumi juhtivtöötajate komandeeringukulutusi ja raamatupidamise üksikasju.

Ratase sõnul on ministeerium riigikontrolli tegevusest palju kasu saanud ja mitmeid asju kontrollimise käigus parandanud.

Algse akti kohaselt on keskkonnaministeerium ostnud viimase kahe aasta jooksul arvutite ja infotehnika soetamiseks ette nähtud raha eest kokku 1,3 miljoni krooni eest autosid. Sealhulgas maksis ministrile ostetud BMW 523 429 069 krooni.

Liisinglepinguga osteti keskkonnafondi vahendite arvelt veel 35 sõiduautot. "Võib järeldada, et ministeeriumi juhtkond on ebasihipäraselt vahendeid kasutades kulutanud autode soetamiseks üle 4,1 miljoni krooni," kinnitab koondakt.

Ratas loeb süüdistusi nüüdseks riigikontrollist lahkunud Taivo Kastani "ebaprofessionaalsuse täielikuks tunnistuseks". "Enne akti lõplikku valmimist paluti, et vaataksime need seisukohad üle. Viitasime sellele lollusele ja vanemkontrolör Madis Kaasik tunnistas, et see oli tõesti möödalask," rääkis Ratas.

Kantsleri sõnul on liisinglepinguga tõepoolest ostetud autosid 4,1 miljoni krooni eest. Samas kinnitas ta, et enamik autosid läks 17 maavalitsuse keskkonnaametitele ja -inspektsioonidele. "See oli vajalik ost," rõhutas Ratas.

Riigikontrolli arvates hinnati 1995. aasta suvel toimunud ministeeriumi maja põlengu kahjud vähemalt kaks korda tegelikust suuremaks. Kuigi kahju kandis ehitaja, võeti fondidelt kahju hüvitamiseks veel miljon krooni. Kohe pärast põlengut määrati mitmele töötajale preemiad "tööaja kaotuse eest".

Ratase sõnul maja remont ministeeriumi revideerimisaktis ei kajastu. "See oli keskkonnafondi revideerimisaktis ja minister on sellest ka Riigikogus aru andnud. Kahjusid ei hinnatud kaks korda suuremaks. õige pole ka see, et nn tööaja kaotuse eest oleks keegi preemiat saanud," lausus Ratas.

Akti järgi viibis Ratas 1996. aastal 38 protsendi ulatuses tööpäevadest komandeeringus. Alla kolmandiku ei lange see number peaaegu ühegi ministeeriumi keskastme juhi puhul. Kantsleri komandeeringute väljavõtmist aktist nõudis ministeerium eelkõige. "Isegi tavalised seletuskirjad ülesande täitmise kohta on esitanud ainult üksikud töötajad," kinnitab kontrolliakt.

Ratase sõnul viibis ta 1996. aastal komandeeringus 68 päeva. "Kui arvestada, et aastas on 250 tööpäeva, siis olin komandeeringus umbes 27 protsendi ulatuses. Kõigi komandeeringute kohta olen andnud sajaprotsendiliselt aru," kinnitas Ratas. Ta lisas, et ministeerium pole nõudnud aktist tema komandeeringute väljavõtmist.

Revidentide arvates on üks suurem probleem see, et keskkonnaministeerium ei kasuta sihipäraselt loodud fondide vahendeid ettenähtud otstarbeks.

TIIT KäNDLER, KäRT KARPA