Valitsuse tegevusest ja saavutatud tulemustest annab igal aastal valikulise koondülevaate valitsuse tegevusaruanne, mis kuulub riigi majandusaasta koondaruande koosseisu. Kuna selle aruande koostamise põhimõtted ja esitusviis on pidevas muutuses ning sisule nõuded puuduvad, ei ole Riigikontrollil olnud seda dokumenti täies ulatuses vastavuskontrolli mõttes võimalik auditeerida.

Eelarve planeerimise ning eelarve täitmise aruandluse info ebapiisavuse ning ebaselguse kohta on Riigikontroll teinud märkusi mitmetes auditites. Olukord on viimase viie aasta jooksul mõneti paranenud: tekkinud on stabiilsem struktuur ning esitatakse nii saavutusi kui ka tegematajätmisi.

Probleem on aga endiselt analüüsi puudumine ehk selgitused selle kohta, mida näidikute muutused räägivad valitsuse astutud sammude ja eriti kulutatud raha kohta. Samuti see, kas ja kui palju ollakse lähemal valdkonna suurte probleemide lahendamisele.

Analüüsi vajakajäämiste kohta, mis ilmnevad näiteks valitsusele koostatavates tegevuskavade aruannetes, on ilmekas näide ettevõtluse kasvustrateegia rakenduskava 2014. aasta täitmise aruanne. Aruandest selgus, et viivitused Euroopa Liidu (EL) raha kasutuselevõtul peatasid sisuliselt aastaks ettevõtluse toetamise, kuid selgitusi, miks tekkisid viivitused ning millised on nende tagajärjed majanduse arendamisele tervikuna, ei esitatud. Riigikontroll juhtis sellele tähelepanu, kuid valitsus kinnitas aruande teemasse süvenemata. Sellised pealiskaudsuse ja analüüsi puudumise probleemid võimenduvad valdkonnaüleste probleemide, näiteks tööturuprobleemide käsitlemisel.

Riigikontrolli audiitorid, lähtudes majandusaasta koondaruande tegevusaruandest, analüüsisid, kuidas erinevatest tööturuprobleeme puudutavatest majandusarengu ja sotsiaalelu näitajate muutustest aru antakse. Sealhulgas vaadati, milline on nende näitajate muutuste seos rahaga. Riigikontroll jälgis näitajate kasutamist olulisemates riigi arengut käsitlevates arengukavades, arengukavade rakenduskavades ning ministeeriumide ja riigi majandusaasta 2014. aasta aruannetes.

Ministeeriumide majandusaasta aruannetes oli tööturu ja majandusarenguga seotud näitajaid kokku üle 30. Näitajate muutuste selgitamisel ilmnesid aga probleemid, sest valdavalt oli esitatud lihtsalt näitajate muutus ilma selgituseta selle kohta, mis on muutuse põhjus ja kuidas see on seotud ministeeriumi tegevusega.

Valdkonnaüleseid seoseid näiteks töötutele mõeldud koolitustel osalemise ning nende hilisema hõive näitajate vahel ei olnud majandusaasta aruannetes käsitletud. Kui majandusaasta aruanne ongi terviklik vaade valdkonnale, siis oleks võimalik teha aruandes viide valdkonna detailsematele arengukavadele ja nende aruannetele, aga seda ei tehta.

Kestev aruandlusprobleem ilmnes kulutatud raha, tegevuste ning tulemuste seoste esitamisel. Tegevusaruandes toodud näitajate muutuste ning riigieelarvest kulutatud raha seoste kohta pole võimalik eiministeeriumide majandusaasta aruandest ega riigi koondaruandest midagi välja lugeda.

Tegevusaruande koosseisus esitavad ministeeriumid küll tegevuskava täitmise aruande, milles on toodud põhiliste valdkondlike näitajate muutused ja oma tegevuste tulemuste kirjeldus, kuid puudub info selle kohta, kui palju need tegevused maksma läksid või kuidas need tegevused on üldse seotud valdkondlike näitajate muutustega.

Näiteks on Sotsiaalministeeriumi aruandes kirjas üldkulud osutatud tööturuteenuste ja toetuste kohta, kuid sellest ei saa teada, millistele meetmetele raha kulus ja milline oli selle kulutatud raha mõju tööturu olukorrale. Seesuguste probleemide põhjused on selles, et ministeeriumid poliitika kujundajana mõõdavad oma tegevuse tulemust eelkõige eelnõude ning kulunud raha hulgaga ning n-ö päristegevus koos n-ö päriselu muutustega toimub haldusala asutustes (nt Eesti Töötukassa), kus omakorda keskendutakse oma tegevuse väljunditele: korraldatud koolitused, osavõtjate arv, väljamakstud toetused jm. Poliitikatasandi vaade, rakendustasandi vaade ja rahavaade ei lõimu analüütiliselt kompaktseks koondvaateks.

Riigikontrolli hinnangul ei anna praegune eelarvearuandlus avalikkusele kindlust ega loo selgust riigi tulemusliku ja mõjusa tegevuse ning riigi vara kasutamise kohta. Teavet kas ei ole üldse või on see laiali mitmetes, tavalugejale nagu Riigikogu liige keeruliselt seostatud dokumentides. Selle tõttu ei saa Riigikogu teha maksimaalselt ülevaatlikul infol põhinevaid teadmispõhiseid otsuseid. Majandusaasta aruannete juurde kuuluvas tegevusaruandes peab arusaadavuse ja läbipaistvuse huvides esitama infot oluliste näitajate muutuste kohta koos nendele meetmetele kulutatud rahaga ning selgitusega, mida näitaja muutus tähendab laiemas, valdkonnaprobleemide vaates.