Riigikontrolli raport: kes maksab Rail Balticu kinni, kui Euroopa rahastus ära kaob?

 (200)
Rail Baltic mängurong
Rail Baltic mängurongFoto: Madis Veltman

Riigikontrolör Alar Karis edastas täna riigikogu liikmetele auditi Eesti, Leedu ja Läti vahel sõlmitud Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe kohta.

Rail Balticu ehitus läheb hinnanguliselt maksma 5,79 miljardit eurot, millest Eestis paikneva raudteelõigu ehitamise kogumaksumus on esialgsete arvutuste kohaselt ligikaudu 1,35 miljardit. Sellest tuleks Eesti riigil tasuda vähemalt 268 miljonit.

Riigikontroll võttis oma valikute puhul arvesse asjaolu, et Rail Balticu puhul on algusest peale otsuste tegemisel olnud määraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused, ning hüpoteetilised, tasuvust puudutavad arvutused parima hetketeadmise põhjalt saavad olla projekti asjus otsuste langetamisel pigem toetavas, abistavas ja taustainfot andvas rollis.

Välislepinguga riigile oluliste varaliste kohustuste võtmiseks on vajalik riigikogu heakskiit. Riigikogul on õigus ja kohustus planeerida riigieelarvelisi tulusid ja kulusid ning otsustada riigi varaliste kohustuste üle.

Eelnimetatud ülesande täitmiseks on oluline, et riigikogu teab vastuseid vähemalt järgmistele küsimustele:

Kui suur rahaline kohustus riigile võetakse?
Kuidas projekti rahastatakse?
Kas kokku on lepitud selge otsustusmehhanism juhuks, kui projekt läheb kavandatu kallimaks või ei jõua tähtajaks valmis või muutub rahastamine?

Riigikontrolli analüüs näitas, et eelnimetatud küsimustele seaduse eelnõus vastuseid ei leia. Ühtlasi on oluline, et kui riigikogu otsustab kokkuleppe ratifitseerida, oleks parlamendil sedavõrd tähtsa ja kuluka projekti puhul ka edaspidi oma roll ning võimalus saada projekti elluviimise kohta regulaarset ja asjakohast infot ning kontrollida raha kasutamist.

Seotud lood:

Riigikogul on vaja täiendavat infot järgnevate probleemide kohta:

Kokkuleppes ja selle seletuskirjas pole selgelt välja toodud, kui suur rahaline kohustus riigile võetakse.

Seetõttu ei ole teada, kui suure rahalise kohustuse võtmiseks riigikogu valitsusele volituse annab, millal ja kui palju kavatseb riik Rail Balticu ehitamiseks raha kulutada, millistest allikatest vajalik raha saadakse ning kuidas tagatakse riigikogule asjakohased toimivad sekkumisvõimalused riikidevahelise kokkuleppe täitmise edasiste rahastamisotsuste üle.

Riikidevahelises kokkuleppes ei ole kirjas, millisel viisil Eesti, Läti ja Leedu Rail Balticu projekti rahastama hakkavad.

Kokkuleppega võtavad riigid üksnes kohustuse taotleda ELi toetust kõrgeima lubatud rahastamismäära järgi. Pole teada, kuidas rahastatakse projekti siis, kui ELi toetus projektile peaks vähenema või ehituse maksumus kallineb või Rail Balticu projekt osutub kavandatust vähem tasuvaks.

Riikidevahelisest kokkuleppest taganemine ei ole sõnastatud kokkuleppes üheselt mõistetavalt.

Kokkuleppes ei ole reguleeritud kokkuleppe rikkumise korral osalisriikide vastutust ja vaidluste lahendamise korda ei ole lõpuni kindlaks määratud. Kokkuleppe kohaselt lahendatakse kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused poolte vahel läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel, viimaste ebaõnnestumise puhuks edasist vaidluste lahendamise mehhanismi kokku lepitud pole. Eraldi sätteid vastutuse kohta kokkuleppes ei ole.

Riigikogu sisuline roll ning kaasatus Rail Balticu projektiga seotud otsustes on selgusetu.

Riigikogule esitatud materjalidest ja riigikontrollile antud selgitustest nähtub, et riigikogul ei tule pärast riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimist rohkem otsuseid peale riigieelarvete protsessis osalemise seoses Rail Balticu projektiga vastu võtta. Eelnõu dokumentatsioonist ei nähtu, kas ja millistel juhtudel peaks valitsus enne Rail Balticu projektiga seotud otsuste vastuvõtmist või toimingute tegemist küsima Riigikogult heakskiitu.

Riikidevahelise kokkuleppe sõlmimine on oluline RB projektile edaspidise ELi toetuse taotlemisel. Riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimata jätmisega suureneb tõenäosus, et Rail Balticu projekt jääb pooleli. See võib kaasa tuua kõik poolelijätmisega ning sõlmitud rahastamislepetega võetud kohustuste täitmata jätmisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed kuni seni saadud ELi toetuse tagasinõudeni.

Riigikontrolli soovitused riigikogule

Riigikontroll soovitab töötada välja riikidevahelise kokkuleppe rakendamise regulatsioon, mis kohustaks valitsust küsima riigikogu otsust enne riigikogult saadud volitusi ületavate lisakohustuste võtmist või nende planeerimist iga-aastases riigieelarve seaduses ning määraks kindlaks valitsuse kohustuse teavitada riigikogu regulaarselt ning kokkulepitud juhtudel erakorraliselt Rail Balticu projekti arendamise seisust.

Lasta valitsusel esitada parlamendile analüüs ja tegevuskava juhuks, kui riigi kulutused Rail Balticu projektile suurenevad seoses ELi kaasrahastuse määra vähenemise, ehituse maksumuse kallinemise või kavandatust erinevate Rail Balticu majandustulemustega.