Riigikontrolör nõuab Taavi Aasalt selgitusi, mille alusel plaanib riik investeerida ligi miljard eurot hääbuvasse sektorisse

Riigikontrolör Janar Holm saatis möödunud reedel kirja majandus- ja taristuminister Taavi Aasale (Keskerakond), kellelt tahab teada, millistele analüüsidele tuginedes kavandatakse praegu riigi toetusel ja riigiettevõtte poolt ligi miljardi euro suuruseid investeeringuid uude põlevkiviõli tootmise tehasesse ning põlevkiviõli eelrafineerimise tehasesse, kui on teada, et põlevkivisektori näol on tegu hääbuva tööstusharuga.

„Riigikontroll on läbi aastate korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele arvestada fossiilkütustesse investeeringute tegemisel võimalikke majanduslikke riske, mis tulenevad Euroopa Liidu (EL) järjest ambitsioonikamast kliimapoliitikast,” märgib Holm 12. juuli kirjas Aasale, viidates valitsuse plaanile toetada põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamist ning riigifirma Eesti Energia kavatsusele ehitada veel üks põlevkiviõlitehas.

Ka märgib riigikontrolör, et kuigi Eesti põlevkivisektorit on viimasel ajal järjest enam mõjutanud ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) lubatud heitkoguste ühikute (LHÜ) hind, ei saa see hinnatõus tulla üllatusena, kuna Euroopa Komisjon on juba alates selle süsteemi rakendumise algusaegadest teinud kauplemisskeemi reegleid ümber selliselt, et muuta kauplemisühikute hinda kõrgemaks.

Ühtlasi juhib Holm tähelepanu ka Euroopa Komisjoni eesmärgile, millekohaselt tõuseks heitkoguste hind, mis on praegu juba 25 eurot CO2 ekv/t kohta, 2030. aastaks veelgi. Komisjon avaldas 2018. aasta lõpus ka 2050. aasta pikaajalises kliimaneutraalse majanduse saavutamise strateegia tugianalüüsis, et LHÜ hinnad kasvavad märkimisväärselt.

„Modelleerimise tulemused näitavad, et aastaks 2050 kasvab LHÜ hind 250 eur/t, kui eeldada ELis kasvuhoonegaaside 80% vähendamise stsenaariumi rakendamist, ja 350 eur/t, kui võtta aluseks süsinikuneutraalse majanduse stsenaarium,” toob riigikontrolör välja.

Samuti ütleb ta, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler on välja öelnud, et arvestades prognoositavat kasvuhoonegaaside kauplemisühikute hinna tõusu, on põlevkivitöötlemisse tehtavad investeeringud tulusad veel 15 aastat.

Arvestades aga, et selle kõige kõrval kavandatakse praegu riigi toetusel ja riigiettevõtte poolt ligi miljardi euro suuruseid investeeringuid uude põlevkiviõli tootmise tehasesse ning põlevkiviõli eelrafineerimise tehasesse, tahab riigikontrolör ministrilt mitmele küsimusele selgitusi.

Esimesena huvitab riigikontrolöri, kas MKM-il on olemas arvutused, millise LHÜ hinna korral ei ole põlevkiviõli ja selle rafineerimissaaduse tootmine enam kasumlik? Ka tahab Holm teada, kas MKM on välja arvutanud, kui pikk on nii õlitehasesse kui ka eelrafineerimistehasesse tehtavate investeeringute tasuvusaeg, arvestades võimalikku LHÜ hinda.

Samuti huvitab riigikontroli, kas ministeerium on analüüsinud plaanitava eelrafineerimistehase vastavust ELi kliimapoliitika eesmärkidele ning võimaliku riigipoolse toetusskeemi sobivust ELi kasvuhoonegaasidega kauplemise direktiivi artiklis 10c viidatud moderniseerimisfondi reeglitele, mille kohaselt tasuta kvootide andmiseks valitud projektid ei tohi suurendada nõudlust heitemahuka fossiilkütuse järele.

Seejuures tahab Holm teada ka, kui tõenäoliseks peab MKM Euroopa Komisjoni poolt Eestile riigiabi loa andmist ja kas eelrafineerimistehase rajamiseks on olemas alternatiivne stsenaarium juhuks, kui Euroopa Komisjon Eestile riigiabi luba ei anna.

Ühtlasi uurib riigikontrolör majandus- ja taristuministrilt, et juhul kui Eesti saab Euroopa Komisjonilt riigiabi loa ning võib eelrafineerimistehase rajamiseks eraldada tasuta kasvuhoonegaasidega kauplemise ühikuid, siis kuidas tagatakse nende kliimaeesmärkide täitmine, milleks on praegu planeeritud kasutada ühikute oksjoni müügitulusid (nt raudtee elektrifitseerimine).