"Auditi pinnalt ei olnud võimalik sedastada EAS-i tahtlikku tegevust teadvalt ebaõigete otsuste tegemiseks, vaid tegemist oli EAS-i poolse õigusaktide ebaõige tõlgendamisega ja varasema otsuse jõusse jätmisega ilma täiendava analüüsita. Selline tegevus vastab hooletule käitumisele, mille eest ei ole aga seadusest tulenevalt kriminaalvastutust ette nähtud," kinnitas riigiprokuratuuri esindaja Kristina Kostina Ärilehele.

"Juhul, kui ilmneb uusi asjaolusid, tutvub riigiprokuratuur ka nendega ja seejärel kujundab oma seisukoha," lisas riigiprokuratuuri esindaja.