Riigireeturite kõrval hoiab kapo valvsalt silma peal ka energiasektoris toimuval

Värskelt avaldatud kaitsepolitseiameti aastaraamatus pöörab uurimisasutus Eesti riigi julgeolekuohtude ennetamisel tähelepanu ka majandusjulgeolekule. Transpordi- ja IT-sektoris toimuva kõrval pakub kapole huvi ka energiasektor.

„Majandustegevuses on suurima julgeolekuriskiga valdkondadeks endiselt energia-, transpordi- (sh transiidi-) ning IT-sektor, millele oma töös keskendume,” rõhutab kaitsepolitseiamet oma reedel avaldatud aastaraamatus, viidates seejuures, et pöörab energiajulgeoleku tagamisel tähelepanu kogu energiasektori otsustus- ja toiminguprotsessidele ning teeb selles koostööd paljude asutustega.

„Eesti ja meie Balti naabrid on aastaid püüdnud suurendada oma energiasõltumatust,” sõnab kapo, selgitades, et selle eesmärgiks on siinse elektrisüsteemi eraldamine BRELL-i11 elektrisüsteemist ja sidumine Kesk-Euroopa sagedusalaga. Teadupärast moodustavad elektrisüsteemide ühenduse BRELL Eestiga vahelduvvooluliinide kaudu ühendatud Läti, Leedu, Kaliningrad, Venemaa ja Valgevene.

„Vastupidi sellele suunale on Eestis avaldatud teaduslikke ja majanduslikke seisukohti, et see ei ole parim lahendus ning tuleks jääda seotuks BRELL-i süsteemiga,” tõdeb uurimisasutus. Hoopis vähem, kui üldse, mainitakse sellistes arvamustes, et Venemaa ise on võtnud samuti suuna Balti riikide elektrisüsteemid vajadusel BRELL-i süsteemist eraldada ning võiks seda võimalust kasutada.

„Desünkroniseerimisel võib olla kõrge hind, aga tehnilised ja majanduslikud nüansid iseseisvalt, julgeolekuaspekte arvesse võtmata ei ole energiavarustuse toimepidevuse tagamiseks ainukesed hindamiskriteeriumid,” märgib kaitsepolitseiamet.

Võrguettevõte Elering on seni kinnitanud, et püüab teha kõik endast oleneva, et Vene elektrisüsteemist eraldumine tarbijatele täiendavaid kulusid kaasa ei tooks. Balti riikide eesmärk on sünkroniseerida end Mandri-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta lõpuks.

Eesti ühendamist Mandri-Euroopa sagedusalaga toetab rahaliselt ka Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF), mis rahuldas hiljuti Eleringi taotluse sünkroniseerimise esimese etapi kaasfinantseerimiseks maksimaalse 75 protsendi ulatuses planeeritavatest kuludest.

Sünkroniseerimise investeeringute esimesse etappi kuuluvad Eesti territooriumil tehtavad tööd Narva piirkonnast algavate ning Valga lähistelt Lätti suunduvate 330-kilovoldiste õhuliinide rekonstrueerimiseks ning pinge reguleerimisseadmete rajamiseks.

Eesti plaanib sünkroniseerimise projekti esimeses etapis investeerida ligi 188 miljonit eurot, millest CEF-i toetus katab äsjase otsusega 141 miljonit eurot. Ülejäänud 47 miljonit kuludest katab Elering ise ja see raha on Eleringil juba olemas riikidevaheliste ülekandevõimsuse oksjonitulude näol, kinnitas ettevõte aasta alguses.

Küll aga pole Vene elektrisüsteemist eraldumine ainus asi, millel kapo energiasektoris silma peal hoiab. Alles hiljuti võttis valitsus vastu otsuse, kus kapo antud julgeolekuohu hinnangutest lähtuvalt keelduti algatamast hoonestusloa menetlust suure meretuulepargi rajamiseks Saaremaa läänerannikule.

Keeldumise põhjuseks oli kahtlus, et taotleja võib hoonestusluba saades ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust ja riigi julgeolekut.