Riigireformijad panid pillid kotti: tööd avaliku sektori kärpimisel peab jätkama

 (38)
Riigireformi Sihtasutus
Riigireformi Sihtasutus, Olari TaalFoto: Jarek Jõepera

Aasta tagasi Riigireformi Sihtasutusega alustanud ettevõtjad andsid teada, et lõpetasid tänasest oma tegevuse, nagu aasta eest plaanis oligi.

Oma teates avalikkusele andsid riigireformijad Jüri Raitla, Olari Taal, Jüri Käo ja Rait Maruste teada, et kuigi aastaga on oma riigireformimise ideedega jõutud suisa nii kaugele, et need kaasati valitsuse koalitsioonileppesse, siis töö ei saa pooleli jääda.

"On mitmeid tõsiasju, millest tänases Eestis ei saa mööda vaadata. Eesti riigi üldised kulutused avalikule sektorile on OECD andmetel 40,2% – see on taluvuse kriitilisel piiril. Eesti on üle- ja kinni reguleeritud, suureneva valitsusaparaadiga ning aina enam riigikesksemaks muutuv," tuletasid reformijad meelde.

Oma tööd riigiaparaadi vähendamisel peab Riigireformi SA edukaks - toimus kümneid arutelusid, meedia kajastas teemat pingsalt ning riigireformi ettepanekud anti mullu üle kõikidele riigikogu erakondadele. Koostati ühismemorandum ning riigireformi teemad leidsid kajastust koalitsioonileppes.

Lõpetuseks lubavad reformijad, et soovivad edaspidigi aktiivselt kaasa aidata Eesti asja ajamisel, kuid sihtasutus lõpetab.

Alljärgnevalt Riigireformi SA pöördumine täismahus:

RIIGIREFORMI VÕTMED KOALITSIOONI KÄES, SIHTASUTUS LÕPETAB

Aasta tagasi alustas tööd Riigireformi Sihtasutus eesmärgiga aidata luua Eesti riigi reformimisele terviklik sisu ja raamistik. Tänaseks on see mahukas ja oluline töö tehtud, märtsivalimiste järel ametisse asunud koalitsioon on lubanud reformi võtta üheks poliitiliseks prioriteediks. Sihtasutus lõpetab 14. mail 2019 oma tegevuse, nii nagu algselt plaanis oligi.

Seotud lood:

Meie lähtekoht oli aasta tagasi, et Eesti riik pole katki, kaugel sellest. Eesti riiklus on kui sada aastat tagasi rajatud maja, kindla maakividest vundamendi ning tugevate seintega. See on püsinud üle aegade, ehkki olnud vahepeal võõrastes kätes. Kui hakkasime 27 aastat tagasi oma kodu uuesti üles ehitama, rookisime välja säärvandid ja ühiskorterid, samuti linoleumi ja muud eelmisest ajastust pärit iganenud asjad. Me tegime oma maja korda toonase parima teadmise ja materjalidega. Vahepeal on aeg edasi läinud ning tehnoloogia ja teadmised arenenud. Seetõttu vajab meie ühine maja tõsist renoveerimist. Nüüdseks on maja uuenduskuuriga jõudsalt algust tehtud, valmis on saanud selged sihid ja plaanid, kus ning mida peab renoveerima. Edasi on vaja käised üles käärida ja tõsiselt tööle hakata.

Muutused on hädavajalikud

Igapäevatoimetamiste käigus ja pidevas uudistetulvas võib mõnel juba ununeda, miks üldse on riigireformi vaja? On mitmeid tõsiasju, millest tänases Eestis ei saa mööda vaadata. Eesti riigi üldised kulutused avalikule sektorile on OECD andmetel 40,2% – see on taluvuse kriitilisel piiril. Eesti on üle- ja kinni reguleeritud, suureneva valitsusaparaadiga ning aina enam riigikesksemaks muutuv. Üha enam räägitakse Eestist kui lapsehoidjariigist. Meie 1,3 miljoni inimesega väikeriik peab ülal kõiki tavapärase riikluse osi: valitsusaparaati, kaitseväge, sisejulgeolekuteenistust, rahvuskeelset haridust ja teadust, tervishoidu ja sotsiaalkaitset, rahvuskultuuri jne. Samas Eesti elanikkond kahaneb ja vananeb ning Euroopa Liidu toetused lähikümnendil vähenevad, hiljem lõpevad sootuks. Peaaegu ainuke meist endist otseselt sõltuv Eesti arengu ja heaolu kasvu tagamise viis on avaliku võimu moderniseerimine, kulutuste kokkutõmbamine, bürokraatia ja piirangute vähendamine. Seeläbi avame tee meie inimeste suuremale initsiatiivile, enesevastutusele ning ettevõtlikkuse kasvule, luues nii võimalused Eesti inimeste heaolu jätkuvaks suurenemiseks. Arengu mootoriks olev uuenduslikkus on avalikus sektoris ja riigivalitsemises väga oluline. Edukad riigid on olnud avatud muutustele avalikus sektoris. Nad on olnud järjekindlad oma riikluse arendamisel, julgedes olla vajadusel ka ebapopulaarsed.

Tasakaal on paigast ära

Eesti riiklus on tublilt toiminud ning selle aluseks olev Põhiseadus on Eestit hästi teeninud. Samas on ekslik arvata, et praegu veel toimiv on täies ulatuses sobiv ka tulevikus. Riigiõiguslikust vaatepunktist oli 25 aastat tagasi selge taotlus nõukogulikust süsteemist eemaldumine. See on meil praeguseks tehtud. Nüüd on edasise arengu kindlustamiseks vaja viia avaliku võimu organisatsioon ja riigihaldus järgmisele tasemele. Seda kõike saab ja peab tegema täna toimiva ja töötava Põhiseaduse alusel.

Praegu võib täheldada riigivõimude – seadusandliku, täitev- ja kohtuvõimu − tasakaalustamatust, mis väljendub täitevvõimu ülepaisutatuses nii ressurssides kui ka mehitatuses ning seadusandliku ja kohtuvõimu alavarustatuses. Viimaste kümnendite areng on viinud meid täitevvõimu domineerimise suunas, mis ei ole Eesti Põhiseaduse mõte.

Ressursside ja pädevuste liigne koondumine täitevvõimu kätte on küsitavas kooskõlas parlamentaarse demokraatia, võimude lahususe ja tasakaalu ning vastastikuse kontrolli ja demokraatliku õigusriikluse põhimõttega. Pikemas perspektiivis võib see ohustada põhiseaduslikke väärtusi, sealhulgas demokraatlikku õigusriiklust ja rahvuslikke huve. Kaasnähtusena on maad võtnud ülereguleeritus koos bürokraatia, avaliku sektori vohamise ja ülemäärase administreerimisega.

Mis aastaga tehti?

Viimase aasta jooksul on sihtasutuse eestvedamisel toimunud riigireformi osas kümneid ja kümneid arutelusid ning kohtumisi. Ka meedia on seda teemat pretsedenditult palju kajastanud. Pingsa töö tulemusena valminud riigireformi kontseptsiooni andsime eelmise aasta 21. novembril Riigikogus kõikidel erakondadele üle. Kolm kuud hiljem, 21. veebruaril toimus erakondade poolt riigireformi ühismemorandumi allakirjutamine. Vast kõige olulisemaks riigireformi puudutavaks saavutuseks ja kokkuleppeks võib pidada selle ühismemorandumi sisu üks-ühest kajastamist uue valitsuse koalitsioonilepingus. Uus valitsus leppis kokku, et riigireform seatakse aastatel 2019-2023 üheks Eesti poliitilistest prioriteetidest. Samuti nimetati riigireformi elluviimiseks vastutavaks valitsuse liikmeks riigihalduse minister. Loodame, et ettevalmistamisel olevates Riigikogu otsus(te)s ja valitsuse tegevuskavas pannakse paika riigireformi mõiste ja sisu ning etappide tähtajad.

Riigiuuendus ei ole lihtsalt optimeerimisülesanne. Avaliku võimu tööd tuleb tõhusamalt korraldada kogu aeg niikuinii. Tegelikult tuleb tunnustada valitsusi, kes on viimastel aastatel samm-sammult riiki reforminud. Ellu on viidud haldusreformi esimene etapp ehk omavalitsuste ühendamine. Samuti tehti kannapööre regionaalhalduses ja suleti maavalitsused. Ka on valitsus tegelenud bürokraatia vähendamisega, riigipalgaliste ametikohtade vähendamisega ja Tallinnast väljaviimisega ning riigimajade loomisega maakonnakeskustes. Riigireformi teostumiseks vajalik erakondade ja huvipoolte üksmeel kontseptsiooni osas on meie hinnangul tänaseks olemas. Edasi on väga oluline, et uus Riigikogu võtaks vastu otsuse riigireformi mõistest, sisust ja elluviimise korraldusest. Oluline on luua plaan põhiseaduslike institutsioonide reformimiseks ja demokraatia kvaliteedi arendamiseks. Meie omalt poolt olema oma konkreetsed teesid selle otsuse eelnõu osas koostanud ja ka riigi esindajatele 4. märtsil 2019 üle andnud.

Eesti omariiklus on maailma mastaabis väike ime. Ettevõtjate loodud Riigireformi Sihtasutuse küll lõpetab oma töö, kuid soovime ka edaspidi aktiivselt kaasa aidata, et Eesti ei oleks ühel päeval unustusehõlma vajuv viltune hoone, vaid parimate teadmiste abil mitme põlvkonna koostöös hoitud ja hoolitsetud kaunis villa. Ühiselt Eestit uuendades kingime me tulevastele põlvedele edasi hästi toimiva erksa Eesti riigi, mis on 21. sajandi vääriliselt nüüdisaegne ja ihaldatud kodu meile kõigile.

Jüri Raidla, Olari Taal, Jüri Käo, Rait Maruste

Riigireformi SA eestvedajad